“Kaks-kolm nädalat on ehitaja praegu graafikust maas,” nendib abivallavanem Mati Männisalu reede hommikul ehitusplatsil seistes. “Uue tähtajaga lepingut praegu veel ei ole, ehkki juttu on sellest olnud. Initsiatiiv selleks peaks ikka ehitaja poolt tulema, meie ei saa nende võimeid hinnata. Aga teinekord teevad ehitajad viimasel hetkel imesid – äkki sünnib see ime ka siin,” pole ta päriselt lootust kaotanud.

Männisalu väidab küll, et koolimaja ehituse koha pealt elatakse vallamajas päev korraga, ent tunnistab samas, et igaks juhuks mõeldakse ka tagavaraplaanidele. “Kool on olnud nagu mustlaslaager – oleme pärast põlengut juba neli korda kolinud,” tahab ta väga uskuda ehitaja lubadust, et lapsed peavad 1. septembril oma kooli saama.

Objektijuht Annika Tee ütleb tööde tähtajaks valmis jõudmise kohta pärimise peale, et ta ei tahaks sellele küsimusele vastata, ja liigub siis korrus kõrgemale asju ajama.

“Ehituse konstruktsioon on tõepoolest keerukas, me ei tahtnud mingit tavalist paneelidest karpi. Aga see oli algusest peale teada ja kui see kelleski tähtaja suhtes kahtlusi tekitas, poleks vaja olnud pakkumist teha,” ei pea Männisalu seda tõsiselt võetavaks põhjenduseks.

Loe edasi Põhjarannikust.