Seni on tehtud Sillaotsast kolm saatelõiku. Kahjuks pole saate autorid vaevunud või isegi tahtnud tekkinud olukorda endale selgeks teha, et siis kerkinud küsimuste üle arutleda ja lahendust otsida. Tahetakse vaid odavat populaarsust saavutada.

Miks ma julgen nii öelda? Kuna käimas on kohtuprotsess, ei pea ma õigeks oma loos kedagi süüdi või õigeks mõista - jäägu see ikka kohtu pädevusse. Kahjuks ei ole ajakirjanik Ain Allas saateid tehes kohtumõistmise erapooletust austanud, üritades sellesse iga hinna eest sekkuda.

Siiski leian, et olen eelkõige Kose valla rahvale selgituse võlgu.

Pikk minevik

Et asjasse selgust tuua, pean alustama kaugelt ajaloost. Kui Kose vallas alustati maade tagastamise ja erastamisega, tekkis küsimus: kuidas käituda piiri määramisel jõgede kallastel? Nimelt voolab Pirita jõgi Kose valla piires läbi kolme aleviku, jõel on paisjärvi ja mitmeid vanu jõesänge ehk sopistusi. Jõe kaldal olevad maaeraldused ei ulatunud reeglina veepiirini; vanad, eestiaegsed kinnistute piirid arvestasid aga jõe veealuse maa kinnistute sisse.

Arutluste tulemusena leidis volikogu 1994. aastal, et otstarbekas on jätt a Pirita jõgi üldkasutatavaks ning määrata jõe kaldal moodustatavate katastriüksuste piiriks jõe kaldajoon.

Teistel Kose valla jõgedel otsustati määrata kinnistu piir mööda veekogu telge. Pirita jõel piiride määramisel probleeme ei esinenud. Jõe defi nitsioon ehk küsimus, mis asi on jõgi, oli selge kõigil.

Kõige parem on asja selgitada põhikaardi näitel. Põhikaart koostatakse aerofotode alusel ning kaardi koostamine toimub alati juhendi järgi. Näiteks põhikaardistuse juhend aastast 2002 annab jõele ja ojale järgmise defi nitsiooni: "Looduslik vooluveekogu, milles on keskmise suvise veeseisu korral voolav vesi". Sama või sarnane sõnastus muudeti alles 2010. aasta juhendiga, viies sisse järgmise lause: "Loodusliku vooluveekogu sopistusi käsitletakse vooluveekogu osana, va paisjärved".

Kogu põhikaart koos situatsioonielementidega on olnud näha Eesti Looduse Infosüsteemis. Veel aastal 2010 Saulas kõnealuses piirkonnas olev sopistus ei olnud Pirita jõe osa ning piiranguvööndite arvestamise aluseks oli Pirita jõe harilik veepiir põhikaardil. Et samal seisukohal oli ka Harjumaa Keskkonnateenistus, kinnitab nende Metsavahi kinnistu detailplaneeringule antud kooskõlastus (planeering kehtestati 24.04.2008).

Siinkohal tuleb selguse mõttes ära mainida, kes on Metsavahi kinnistu omanik. Metsavahi kinnistu omanik on meie saatetegija abiline Toomas Peärnberg.

Lühike kokkuvõte sellele pikale jutule oleks - ajal, mil määratakse ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid Toomas Peärnbergile kuuluval kinnistul, ei olnud kõnealune sopistus Pirita jõe osa. Viis kuud hiljem, 23.09.2008, välja andes Sillaotsa kinnistule ehitusluba, tuleb Toomas Peärnbergi arvates see sopistus kindlasti nimetada jõe osaks ning ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndite kehtestamisel Sillaotsa kinnistule arvestada sopistusega kui jõe osaga.

Sillaotsa kinnistule ehitusloa väljastamisele eelnes projekteerimistingimuste väljastamine. 28.04.2008. a projekteerimistingimustest nr 33 (toitlustushoone projekti koostamise) p 16 kohaselt tuli projekt kooskõlastada ka Harjumaa Keskkonnateenistusega.

Keskkonnateenistus, mis peaks samuti pöörama tähelepanu looduskaitse aspektidele, mingit ehituslikku probleemi seoses Pirita jõega ei näinud.

Vassimine kaardiga

Seega Ain Allase tekst esimeses saates "ühed on valgemad kui teised" on õige, kuid antud asju täpselt uurides ei ole Alvar Kasera (Sillaotsa kinnistu omanik) valgem kui Toomas Peärnberg, vaid hoopis see, mis on lubatud Toomas Peärnbergile, ei ole lubatud Ain Allase arvates Alvar Kaserale.

Selline on kahjuks meie saatetegijate tõde. Kose vallavalitsus aga peab kõiki vallakodanikke käsitlema võrdselt ja mingeid eelistusi kellelegi teha ei tohi. Seega leiab Kose vallavalitsus ja vallavanem, et 23.09.2008 väljaantud ehitusluba, vastupidiselt saates deklareeritule, ei ole antud Pirita jõe ehituskeeluvööndisse. Ehitatav hoone paikneb vähemalt 50 m kaugusel (sellise laiusega on ehituskeeluvöönd Pirita jõel) jõest. Kollane joon, mida saates on nimetanud Kose vallavalitsuse poolt määratud kaldajooneks ja seda naeruvääristada püütud, on tegelikult katastriüksuse piir.

Katastriüksuse piirid on kõik kinnitatud ja seega ka kontrollitud maa-ametis ning vastavad kõikidele katastrimõõdistamisele esitatud nõuetele.

Ilmselt ei ole kaardi ja selle tingmärkide tundmine Ain Allase kõige tugevam külg. Tõsi, seoses põhikaardistuse juhendi muudatusega 2010 liideti see sopistus Pirita jõele ja hakati ehituskeeluvööndit arvestama alates 28.04.2011 aastal kaardile joonistatud veepiiri järgi. Pärast seda muudatust satt us tõesti ehitatav objekt ehituskeeluvööndisse. Nüüd tekkis kohe rida keerulisi küsimusi. Kas 2011 kehtestatud ehituskeeluvöönd laieneb ka 2008. aastal väljaantud ehitusloale? Seda, et hoone ei ole ehitukeelualas lähtudes uuest ehituskeeluvööndist, pole vallavalitsus kunagi väitnud.

Otse vastupidi, vallavanem tunnistab esimeses saates: lähtudes uuest ehituskeeluvööndist on vallavalitsus eksinud, ja kui selgub, et uus kehtestatud keeluvöönd laieneb ka 3 aastat tagasi väljaantud ehitusloale, tuleb luba tühistada ja anda välja uus luba Sillaotsa kinnistule väljaspoole ehituskeeluvööndit.

Sillaotsa kinnistu asukoht

Sillaotsa kinnistu asukoht

Tegevus lubatud

Selleks, et saada tekkinud vastasseisust üle, esitas vald 24.10.2011 järelpärimise keskkonnaministeeriumile ja 26.10.2011 maa-ametile, paludes nendepoolseid selgitusi ja abi olukorra lahendamiseks. Palutud tagasisidet kahjuks ei ole tänaseni tulnud, mis kinnitab tõstatatud teema problemaatilisust ja erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Seni kuni vallavalitsus ootas vastust ministeeriumist ja maa-ametist, katkes keskkonnainspektsiooni kannatus ning inspektsioon esitas protesti kohtusse. Kohtule esitatud taotlus on aga samuti vastuoluline: ühest küljest soovitakse Sillaotsale antud ehitusloa tühistamist, teisalt soovitakse, et see haldusakt viidaks kooskõlla Looduskaitseseadusega. Seega on ühes kaebuses koos nii tühistamise kui ka muutmise nõue.

Kuna keskkonnainspektsioon oma kaebuses ei nõudnud kohtult kaebuse menetlemise ajaks ehitustegevuse peatamist, siis kohus ei rakendanud esialgset õiguskaitset ja ehitustegevust ei peatanud.

Seega on tänane ehitustegevus Sillaotsa kinnistul lubatud. Mingi selguse võib tuua 12.03.2012 toimuv kohtuistung.

Teades, et küsimuse lahendamiseks peab kaaluma nelja kuni viie seaduse koosmõju, ei ole lahendus ilmselt kiiresti saavutatav. Seega ei saa vallavanem oma lubadust, anda Ain Allasele teada, kui antud küsimuses "päike pilve tagant välja tuleb ja lahendus saabub", veel niipea täita. Lahenduse leidmine on üle läinud kohtu pädevusse ja mina olen kindel Eesti kohtusüsteemis ja tema lahendi õigsuses.

Seniks ainult rahu ja pikka meelt. Omakohtu pidamine jäägu ajakirjanik Ain Allase südametunnistusele.
__________________

Maa-ameti täpsustus:

Maa-amet lükkab ümber Kose vallavanema väite selle kohta, nagu poleks amet Kose valla kirjale tänaseni vastanud. Maa-amet saatis Kose valla järelpärimisele elektrooniliselt vastuse 13. detsembril 2011. aastal.