Meie vald on juba korra ühinenud Avanduse vallaga ning sama on teinud ka Tamsalu linn ja vald (2005. a). Seega omavad mõlemad omavalitsused reaalset kogemust. Kui jagada omavalitsused vastavalt tegevusaladele, siis on võimalik analüüsida nendest igaüht eraldi.

Alustades üldjuhtimisest, siis saab väita, et üldjuhtimiskulude osakaal eelarves alati langeb, tulenedes ühinemisest. Seda tõestab regionaalministri poolt käesoleval aastal tellitud uuring. See uuring tõi välja, et vaatluse all olnud 22 ühinemisest (alates 1996. aastast) oli valitsuskulude langusega tegemist kõikidel juhtudel. Väike-Maarja ja Avanduse valla puhul andis ühinemine üldvalitsemiskuludes kokkuhoidu 39%, Tamsalu linna ja valla puhul 12,1%. Seega, juhul kui kahe valla ühinemisel on uues omavalitsuses valitsemiskulud madalamad, on võimalik kasutada vabanenud vahendeid muudes tegevusalades.

Uuringu kohaselt kadusid piirkonnast dubleeritavad ametikohad, ametnike spetsialiseeritus kasvas ning toimus infotehnoloogia kaasajastamine. Majandusvaldkonnas on võimalik korraldada ühiselt teedevõrgu haldamist, osaleda suuremates arendusprojektides ning vajalikke hankeid ei ole vaja topelt koostada (näiteks lumetõrje vallateedel). Isiklikult pean olulisimaks meie piirkonna arenguteguriks piirkonnas olevate töökohtade hulka. Ühiselt taristusse panustades ja ettevõtlusvõimalusi koos turundades, on suurem võimalus meelitada siia uusi ettevõtjaid või pakkuda tänastele ettevõtjatele kindlust ning tuge oma ettevõtete laiendamisel.

Ka turism kui valdkond vajab ellujäämiseks suuremat koostööd, sest erinevate piirkondade vahel toimub väga tugev konkurents (Lahemaa, Pandivere Paeriik, saared, Lõuna-Eesti jms). Kultuurivaldkonnas on oluline omavalitsuse suutlikkus toetada raamatukogude, seltsitegevuse, noortekeskuste, spordiringide jms tegevust. Ühise omavalitsusena on võimalik paremini majandada Tamsalu ujulat või ka näiteks Väike-Maarja muusikakooli. Mõistlik on välja anda ja koostada ühist infolehte.

Olulisim valdkond, milles tehtavad otsused mõjutavad piirkonda väga pika aja jooksul, on haridus. Kuna haridusvaldkonna kulud moodustavad tüüpilises omavalitsuses üle 50%, siis just haridusvõrgu mõistlik korraldamine piirkonnas on üheks võtmeteguriks. Viimasel aastal on riiklikul tasandil üldhariduses kavandatavatest reformidest palju juttu olnud ning igal volikogul tuleb sellest lähtuvalt hinnata, kui palju ta soovib oma vallaelanike rahaliste vahendite arvelt haridusele peale maksta. Maakonnakeskustesse loodavad riiklikud gümnaasiumid panevad niigi õpilastevaeguses olevad Tamsalu ja Väike-Maarja gümnaasiumi veelgi hapramale jääle. Hetkel püsib võimalus, et riikliku haridustoetuse mudelit muudetakse oluliselt munitsipaalgümnaasiumide rahastamise kahjuks. Seega võime küll olla rõõmsad, et Väike- Maarja ja Tamsalu gümnaasium on mõlemad värskelt renoveeritud, aga ega see veel iseenesest lisaraha ei too, pigem tuleb võetud laene tagasi maksta.

Laenukoormus on Väike-Maarja vallal madalam kui Tamsalu vallal, kuid õnneks ei ole kumbki omavalitsus ennast lõhki laenanud ning Euribori madal tase ei tekita hetkel ülejõu käivaid intressikulusid.

Sotsiaalvaldkonnas on võimalus ühiselt tegutsedes suurendada sotsiaaltoetuste hulka ja mitmekesisust ning hallata ühiselt hooldekodusid. Lisavõimalus professionaalsuse ja teenusekvaliteedi tõusuks on OÜ Pandivere Vesi ja AS Tamsalu Vesi ühendamisel.

Kas soojusettevõte (AS Tamsalu Kalor) jätkab eraldi aktsiaseltsina, vajab analüüsi. Lisaks peavad täna mõlemad omavalitsused sooritama sarnaseid ning osalt dubleerivaid ülesandeid. Siia alla võib liigitada eeskirjade ja arengukavade koostamised, üldplaneeringud ja erinevad aruanded. Ka see tegevus võib tuua kaasa ressursside paremat kasutamist. Täna on meil toimiv ja hea koostöö Tamsalu vallaga, kuid kas vallad asuvad ühinemisläbirääkimistesse sõltub Tamsalu vallavolikogust.

Loomulikult on võimalus oodata „valget laeva" ehk keskvalitsuse poolt omavalitsustele suunatavate rahaliste vahendite suurendamist. Regionaalminister on tuuritamas mööda Eestit erinevate haldusreformi ideede tutvustamisel. Kuid sellelt pinnalt loota, et on olemas lihtsad lahendused, mis kõigile õnne õuele toovad, on pehmelt öeldes pessimistlik.

Hiljuti külastasid Väike-Maarja valda ja Simuna osavalda Läänemaa omavalitsusjuhid, et saada otsest tagasisidet, kas Avanduse ja Väike-Maarja valdade ühinemine on olnud kasulik. Ka Läänemaa omavalitsused mõtlevad halduskorralduse muutuste üle, sest kogu ühiskonnas toimuvad muudatused elanike arvudes vajavad kohandatud halduskorraldust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et piirkonnas toimiv haldusjuhtimine peab olema võimalikult efektiivne. Külades ja alevikes on oluline, et eluks vajalikud teenused oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad ning see, kust seda koordineeritakse, on teisejärguline. Me saame igaüks olla ise vallaelu rikastajaks, olgu selleks kooli pidžaamaõhtu, sajandi stiilipidu, kultuurirühma või ajaloolise asutuse sünnipäeva tähistamine.