Kas Võhma inimesed peavad sel aastal külmas olema?
Paljudes inimestes tekitab see küsimusi, et millal ometi tööd lõpevad ning saab toad soojaks. Nagu ikka tekitab teadmatus kuulujutte, et sel aastal vist sooja ei saagi.
Tõepoolest on Võhmas käimas päris suured ehitustööd, mille käigus ehitatakse ümber hakkepuidu küttele linna katlamaja ning rekonstrueeritakse ca 500 m soojatrasse. Projekti eelarve on päris suur (ca 14 miljonit krooni) ning 50% sellest summast saame Euroopa Regionaalarengu Fondist ning 50% on AS Võhma ELKO vahendid. Tekib kohe küsimus, et kas nii suure investeeringu tegemine on ikka vajalik? Julgen väita, et on küll. Soojatrassid, mis täna rekonstrueeritakse, pärinevad majade ehituse ajast ning on oma eluea lõpus. See aga tähendab, et trassid võivad iga hetk rivist välja langeda ning kui see peaks juhtuma keset talve, siis on asi päris halb. Lisaks ei vasta vanade trasside isolatsioon tänapäeva nõuetele ning soojakaod trassides on suured.
Sama lugu on katlamajaga, sest katlamajas asunud katlad paigaldati sinna 1994-1995 ja nende katelde elueaks loetakse ca 20 aastat – seega oleks tulnud lähiaastatel hakata katlamaja rekonstrueerima ja katlaid välja vahetama. Kui tekkis võimalus taotleda katlamaja ümberehitamiseks lisaraha Euroopa Liidust, tellisime tasuvusuuringu ja eelprojekti ning esitasime rahastamistaotluse, mis sai ka rahastatud. Tasuvusuuringu järgi on hakkepuidu küte oluliselt odavam kui põlevkiviõli küte – tasuvusuuringu järgi on selle projekti tasuvusaeg 50% rahastamise korral ca 6 aastat ning selle aja lõppedes langeb soojuse omahind ligi 200 krooni/MWh kohta. Ehk teisisõnu tarbija jaoks ei muutu täna midagi ja soojusenergia hind ei muutu kuni tasuvusaja lõpuni. Kui me oleks uued katlad valinud põlevkiviõli katlad, siis oleks kogu investeering kajastunud soojusenergia hinnas ja hinda oleks tulnud tõsta. Need omavalitsused, kes on teinud suhteliselt suure investeeringu ja ehitanud katlamajad ümber hakkepuidu küttele, on suutnud hoida soojaenergia hinna oluliselt madalamal kui õlil ja gaasil töötavates katlamajades. Minu arvates vähem oluline ei ole ka see, et hakkepuidu katlamaja rajamine suurendab tööhõivet piirkonnas. Kohalikel metsaomanikel tekib huvi töötada üles ja tuua metsast välja vähemväärtuslik puit, mis muidu oleks jäänud metsa mädanema.
Ehitajaga sõlmitud töövõtulepingu järgi peab soojatrasside ehitus olema lõpetatud 1. oktoobriks. Samaks kuupäevaks peab katlamajja jääv õlikatel (mis jääb reserv- ja tipukatlaks) andma sooja torudesse. Hakkepuidu katel peab olema valmis 1. novembriks.
Katlamaja ehituse ainuke aeg ongi suvi, mil katlamaja seisab ning kahtlemata on see nii suure töö tegemiseks suhteliselt lühike aeg. On ka meil tulnud tööde käigus ette tõrkeid ja kõik ei ole sujunud loodetud tempos, kuid praeguse kava järgi peame eelpool nimetatud tähtaegadest kinni.
Tahaks veel juhtida tähelepanu sellele, et Võhma ELKO-le ollakse täna tarbitud teenuste eest võlgu ca 1 miljon krooni, kusjuures see summa ei ole lõppenud suvega märkimisväärselt vähenenud. On selge, et praegu on rasked ajad, kuid raskustes inimesed saavad toime tulemiseks taotleda toimetulekutoetust. Veelgi huvitavam on see, et tihti on kommunaalmaksete eest võlgu ka suhteliselt heal järjel olevad inimesed. ELKO-l tuleb hakata võlgnikesse suhtuma märksa karmimalt, sest suure võlgnike hulga korral tekivad ELKO-l endal probleemid näiteks kütte ostmisel ning sel juhul kannatavad ka need inimesed, kes on oma kommunaalmaksed korralikult tasunud. Soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon on kaup nagu leib-sai ning selle eest tuleb inimestel ka maksta.
Lõpetuseks tahan soovida kõigile sooja sügist ja mõistvat suhtumist.
