Hetk eelmise aasta juulis toimunud Käsmu päevadelt: rongkäigu juhtimas õpetaja Urmas karileet, lipuga külavanem Robert Aasa. Foto: Avo Seidelberg
FOTO: Vihula Valla Leht
Käsmu Külaseltsi eelkäijateks olid aastatel 1997 - 2005 tegutsenud Signe Selts ning pärast selle ümberkujundamist umbes aasta tegutsenud Käsmu Külaseltsing. Seltside eesmärgiks oli ürituste korraldamine ning Käsmu rahvamaja hea käekäigu eest hoolitsemine.
28.03.2006.a. asutati MTÜ Käsmu Külaselts, millel oli 7 liiget. Seltsi tegevusel oli esialgu üks ja kindel eesmärk - remontida käsmukate oma rahaga ehitatud uhke hoone - Käsmu rahvamaja.
Probleeme jätkus: katus sadas läbi ja niiskus pehastas seinapalke, kuivkäimlad haisesid, amortiseerunud aknad kippusid avamisel kaela kukkuma, saali õhukeseks kulunud põrandalauad olid mitmest kohast läbi astutud, ahjude põhjad läbi põlenud jne. Tööde nimekiri oli pikk ning üksikuid kohti polnud mõtet lappima hakata, sestap kavandati kogu hoone rekonstrueerimist.
Samal aastal sõlmis Vihula vald külaseltsiga lepingu Käsmu rahvamaja tasuta avalikku kasutusse andmise kohta. Tasapisi püüti ka küla ühisürituste ja ühistegevuste korraldamisega hakkama saada.
Alguse said suvelõpupidu, jõulupidu ja volbripidu. 2007. a. sõlmis külaselts vallaga tasuta kasutamise lepingu muuli ja rannaala hooldamiseks ning olemasoleva säilitamiseks. Kehtestati liikmemaks suurusega 100 krooni. Seltsi liikmete ja külanoorte vabatahtliku tööna korrastati bussijaam ning paigaldati varjualusesse teadetetahvel, valgusti ja kell.
2008. a. tulek tähistas Käsmu küla 555. ja rahvamaja 90. aastapäeva. Selleks puhuks lavastas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool külaseltsi ettepanekul rahvamajas etenduse "Ahoi!". Külaseltsi käsitöölembeste naiste eestvedamisel alustas tegevust Käsmu Liisad. Sügisel koostati ja ning uue aasta alguses kinnitati esimene Käsmu küla arengukava.
2010. a. taaselustati meremuuseumi õuel küla jaanitule traditsioon. Asutati küla kodulehekülg www.kasmu.eu, mille alla koondati ka külavanema, kohaliku merepääste ja koguduse tegevusülevaated. Külaelanike ja külaseltsi ühiskoosolekul analüüsiti esimest arengukava aastat, valiti uus külavanem, kinnitati külaseltsi uus põhikiri ja valiti uus juhatus. Täna
Prioriteediks on külale oluliste objektide remontimine ja korras hoidmine, ühisürituste korraldamine ja koostöö naaberseltsidega. Külaseltsi liikmemaks on täna 10 €. Põhiliselt saadakse seltsi tegevuseks vahendeid erinevatest projektidest ja heade inimeste annetustest. Viimane kulub ära projektide juures omaosaluse tagamiseks.
Jätkub koostöö Viru Folgi korraldajatega. Toimuvad ühisarutelud majakasadama arendajatega. Toimusid IV Käsmu Päevad, mis tähistasid küla jaoks mitut tähtsündmust, sealhulgas Käsmu küla esmamainimisest 560. aasta möödumist.
Külaseltsil on ka tegus paralleelharu, sest käsitööringist Käsmu Liisad on saanud MTÜ, kes toimetab suvisel ajal käsitöökuuriga, korraldab laatasid ja küla jaanipäevi. Rahvamaja remonditud ruumides on leidnud endile paiga Käsmu Liisad oma kangastelgedega ja Käsmu kogudus. Läbi aastate on rahvamaja remondiks annetatud 5400 € ning 4625 € muuli jaoks. Annetatud ka materiaalseid asju: Eesti lipp, jõulukuused, koopiamasin, külmkapp, küttepuud, välisvärv ja bussijaama kell. Projektitoetuste abil on rahvamaja remonditud 132 700 € eest. Tehtu paistab hoone külastajale silma ning külaseltsi liikmete ja seltsi toetajate vabatahtlikke töötunde on seal sees palju.
Kaheksa tegevusaasta jooksul on külaseltsi liikmeskond kasvanud seitsmelt 67-ni ning peamised tegevused haakuvad endiselt arengukavas planeeritu elluviimisega.
Külaseltsi aktiivsed liikmed tegelevad seltsitegevusega oma vabast ajast vabatahtliku tööna ning seepärast liiguvad planeeritud asjad just sellises tempos, nagu oma põhitöö ja perede kõrvalt jõutakse. Homme
Nagu valget laeva ootame LEADER-i uute taotlusvoorude avanemist, et jätkata mahukate ettevõtmistega, eelkõige rahvamaja remondiga. Meeskond ja tugigrupp on tegusad. Ootame suuremat initsiatiivi, pealehakkamist ja kaasalöömist ka teistelt seltsi liikmetelt. Unistame, et ka Käsmus võiks kord olla oma näitering, rahvatantsurühm või laulukoor. Lõppsõna asemel
Rannarahvas pidavat olema natuke uhke ja ehk natuke kinninegi. Elab rohkem enda sisse ja toimetab vaikselt oma tegemisi. Mereäärne asi. Lained lihvivad ja meretuuled karmistavad.
Omaette olemine on igaühe enda teha, aga uhked oleme küll. Uhked eelkõige oma kauni koduküla üle; selle üle, et oleme suutnud nii palju rahvamaja heaks ära teha; et meie kirikul on nüüdseks uus katus, kaunilt restaureeritud siseinterjöör ja töökorras orel; et meie külas toimetavad hakkajad ja abivalmis ettevõtjaid; et meil on olemas meremuuseum ja ehk õige varsti ka korralik sadam; et muuli tervis paraneb tänu annetajatele ja ettevõtlikele meestele; et käsitöökuur toimib; et meil on olemas merepääste; et külas toimetab tubli külavanem ja meie Käsmu Päevad läksid hästi korda.
Täname kõiki toetajaid ja tublisid töömesilasi, kes on külaseltsi üleskutsetele vastanud ning nõu ja jõuga abiks olnud! Elu on näidanud, et asjad, mis meie ümber, polegi nii olulised. Hoopis olulisemad on inimesed ning head, sõbralikud ja toetavad suhted. Seepärast - hoidke ühte ja hoidke üksteist!