Katainen ja Reinsalu: Tugevamad omavalitsused on aja nõue nii Soomes kui ka Eestis

Kui elu on Eestis ja Soomes viimastel aastakümnetel kiiresti muutunud, siis killustunud omavalitsuste süsteem jääb selgelt maha muu ühiskonna arengust ja ei taga suurel osal maast kohaliku elu korraldamist ja teenuste pakkumist parimal võimalikul viisil. Omavalitsus ei ole asi iseeneses, vaid kohalike asjade korraldamise viis, lähtudes inimeste vajadustest. Vaadates ajalugu, on omavalitsused ühiskonnas kokkulepe, mis muutub koos muutuva ajaga.

Kogu Põhja-Euroopas on praegu selge suund omavalitsuste tugevdamisele läbi nende liitumiste, mille viimase aja näideteks on Taanis ja Lätis läbi viidud reformid. Kindlasti on see meie piirkonna riikide tugevus muutuvas maailmas, et siin suudetakse vajadusel läbi viia olulisi reforme. Nii Soome kui ka Eesti seisavad uute väljakutsete ees kui elanikkond vananeb ja tööturule jääb järjest vähem inimesi.

Nostalgial on küll suur jõud, aga jääda omavalitsuskorralduses kinni aega, kus vallamajas käidi hobuvankriga ja uudised levisid külajuttudena, tähendab tänases maailmas seisakut, ressursside raiskamist ja konkurentsivõime kaotust. Vaadates tendentse rahvastiku liikumises nii Soomes kui Eestis on selge, et kaalul on ei rohkem ega vähem kui paljude piirkondade tulevane konkurentsivõime elukohana. Mitte midagi tegemine tähendab nende protsesside edasist süvenemist, mida rahvaloendused ja tulevikku suunatud rahvastikuprognoosid näitavad. Kas tahame sellist tulevikku, kus kogu elu ja avalikud teenused koonduvad vaid ühte või paari tugevasse keskusesse?

Väikeste omavalitsuste mudel, mis sobis mõned aastakümned tagasi, ei vasta tänase ühiskonna väljakutsetele, mille osaks on strateegilise planeerimise ja hea halduse võimekus ning kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu. Pelgalt omavalitsuste vahelisel koostööl on oma selged piirid ja nõrkused, on näidanud nii Soome kui Eesti kogemus.

Kavandatavad reformid, mis lähtuvad eelkõige ajalooliselt välja kujunenud keskuste ja tagamaade loomulikust ühendamisest, ei võta kelleltki midagi ära. Üks potentsiaalne ühine võit on aga piirkonna inimvara ehk parimate võimalike juhtide ja ametnike jõu ühendamine ühise omavalitsuse teenistusse. Võimekad juhid suudavad olla ka paremaks partneriks nii kodu- kui välismaistele ettevõtjatele piirkonda töökohtade loomisel, mis on otsustav küsimus inimeste jäämiseks kõigisse piirkondadesse. Meie eesmärk peab olema töökohtade ja teenuste paigutamine sinna, kus neid tegelikult vajatakse.

Omavalitsuste ühinemine on alati emotsionaalne küsimus. Seniste omavalitsuste ühinemiste analüüsid on kinnitanud, et enamik ühinemiseelseid hirme ei ole tegelikult realiseerunud. Ühinenud suuremad omavalitsused ei ole kodanikest kaugenenud ega keskusest kaugemaid kohti ära unustanud. Sageli isegi vastupidi, nii Soomes kui Eestis on tõdetud, et just suuremates omavalitsustes on  kogukondlik kohalik algatus ja külaliikumine tihti tugevam. Inimesed tunnevad seal selgemini, et nende endi asi ongi kohapealset elu hoida.

Kindlasti vajab eesootav omavalitsuste reform nii Soomes kui Eestis laiapinnalist kokkulepet ja põhjalikku läbiarutamist, et otsused tõepoolest pärast ka ellu rakenduks. Seda me oleme tegemas. Küll ei tasu loota, et arutelu vältimine ja ees ootavate probleemide eest pea liiva alla peitmine on lahendus.

Loo autorid on Jyrki Katainen, Soome Rahvusliku koonderakonna esimees, Soome peaminister ja Urmas Reinsalu, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, Eesti kaitseminister.