Kaunis kodu loob kodutunde
“Täna meenutame suve,” ütles valla arendusameti juhataja Enno Selirand, avades Kauni Kodu konkursi pidulikku lõpuüritust. Tänavu 12. aastat valis vald oma kaunemaid koduaedu ja tunnustas nende omanikke. Täpselt sama kaua on kestnud ka üle-eestiline Kauni Kodu konkurss, mille algatas president Konstantin Päts ning taasalgatas president Lennart Meri.
“Oleme rannarahvas ja meri on meie lihtsaim tee suurde maailma,” rääkis vallavanem Haldo Oravas. “Aga oleme parasjagu ka metsarahvas. Ka Viimsi on pooles osas metsaga kaetud, kui saared kaasa arvata. Kusagil seal, metsa ja mere vahel paikneb meie aed.” Vallavanem meenutas Lennart Meri sõnu, et väike Eesti on nagu meie ühine aed kodu ümber. Viimsis oli Lennart Meri ka üks konkursi eestvedajaid.
Mõndagi uutmoodi
Tänavu oli konkursi korraldamises mõndagi uutmoodi: esmakordselt osales selles ettevõtmises Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon VEDA. Konkursiga koos kuulutati välja ka fotokonkurss, mille pidulik lõpetamine ja võitjate väljakuulutamine oli koos Kauni Kodu konkursi lõpetamisega, ja esmakordselt üritasid korraldajad teha sellest konkursist pikemaajalise sisuka ettevõtmise aiandushuviliste klubi näol. “Koos saame muuta kogu valla elanike suhtumist koduaedadesse. Suheldes on huvitavam ja kindlam,” põhjendas ideed Enno Selirand. Oma tulevikuvisioonina näeb Selirand konkurssi nii suurejoonelisena, et kauni kodu klubi kokkusaamiseks tuleb rentida Viimsi Kooli saal ja žürii valib mitte kuus nagu tänavu, vaid 20 nominenti.
“Eestlase ideaalkodu on metsa sees mere ääres suure linna lähedal,” rääkis VEDA esindaja ja žürii liige Ene Lill, kes on Viimsis elanud 12 aastat. Viimsi ongi tema sõnul selline ideaalne koht. Komisjoni töö andis Lille sõnul mõnusa kodutunde. Et VEDA kirjutas Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile selle konkursi läbiviimiseks projekti ja sai toetust, siis saab tänu KÜSKile teha koduteemalisi üritusi veebruari lõpuni.
Zürii muljed
“Suur luksus on omada ilusat kodu, luksus on ka omakasvatatud söödavad taimed,” sõnas Ene Lill. Žürii vaatas aedade ilu ja ka majanduspoolt. Peaaegu kõigis aedades olid ka väiksed majandusaiad. Ene Lill tegi ettepaneku alustada vallas taimede vahetamist ning selle jaoks pidas ta sobivaimaks paigaks taluturgu.
11 aastat on konkursi žüriis olnud vallavanem Haldo Oravas. “Kui esimestel aastatel oli küsimus, et mida täpselt hindame, siis sel aastal, kus ma ei saanud ringsõitudel osaleda ning nägin vaid pilte, tundus, et valitud on tervikmõju põhjal,” rääkis vallavanem.
Žürii liige Anne Talvari: “Hakkab mööda saama aeg, kus aia ilu hinnati elupuude arvu järgi. Aedades on palju huvitavaid vorme, madalaid ilupuid, pihlakaid. Silmatorkav on suund rajada ka tarbeaedu. Need on oskuslikult ära peidetud taimede vahele. Veesilmi tuleb juurde. Väga kena oli Kalda teel aed, kus krundi keskel on looduslik oja, kaldad ääristatud kivide ja lopsaka taimestikuga. Meeldis ka avatud saun puutünnis. Palju oli huvitavaid detaile, nagu maasikad lillepottides.”
VEDA daamid Tiia Husso ja Kersti Randmer olid žürii liikmetena vaimustuses kogu ettevõtmisest, eriti ringsõidust Prangli saarel ja sealsest soojast vastuvõtust. “Vallas on aiad väga ilusaks tehtud, tarbeaiad on ilusti kujundatud ja sulandatud iluaia sisse,” rääkis Randmer.
Aiatöö on hingele kosutus
Üks võitjaist, perekond Kopõrini aed Randveres Hoburaua tee 6 hakkas silma huvitavate taimede poolest. Aia omanikud on pärit Ukrainast ja paljud taimedki on sealt toodud, nagu näiteks vaarikad, mis annavad kaks saaki aastas ja tarhun, millest tehakse karastavat jooki ning mille lehed sobivad ka liha maitsestamiseks.
Kopõrinid on Viimsis elanud viis ja pool aastat ja aed on sama vana. “Igal aastal istutame paar-kolm viljapuud,” rääkis Tatjana Kopõrina. Aiatööd teeb pere õhtuti ja perenaise sõnul on see hingele kõige parem tegevus.
Kristi ja Andres Taltsi koduaed Haabneemes Käärti tee 31 jäi žüriile meelde ronivate maasikatega, mis pererahva sõnul annavad mitu saaki aastas, ja köögiviljapeenardega, mis on betoonääristega ning peenravahed kaetud geotekstiili ja killutikuga. “Et toast tulles saaks köögivilju võtta ja tuppa tagasi puhaste varvastega,” selgitas perenaine.
2002. aastal kujundatud aias olid alguses muru ja kivid. “Siis tuli masu ja me hakkasime oma aias nokitsema,” rääkis Andres Talts. Abikaasad on mõlemad agronoomide lapsed, kuid aias teeb rohkem tööd perenaine, ehitamine on mehe hobi. Kuna mõlemad on purjetajad ja tegutsevad ka kohtunikena, võiks arvata, et kogu vaba aeg kulub sellele hobile. Andres Talts: “Aeda kujundame vähehaaval, võtame korraga vaid ühe nurga ette.”
Kristi: “Oleme palju merel ja aed peab ise hakkama saama. See ei tohi olla koormaks ja inimene ei saa olla aia ori.” Andres lisas, et aed peab olema puhkuseks.
Tänavuse Kauni Kodu konkursi projekti, mis hõlmas aia- ja fotokonkurssi, koolitusi ja seminare, suurem eesmärk on luua võrgustik, et tekiksid kontaktid, et tekiks kodutunne.
__________________________________________________
Kaunis Kodu 2010 võitjad
Haabneeme alevik:
Kristi ja Andres Talts, Käärti tee 31.
Randvere küla:
Tatjana ja Nikolai Kopõrin, Hoburaua tee 6;
Kristel ja Danel Pleiats, Teekalda tee 6;
Tauno Strus, Krati tee 34;
Mare Käit, Krati tee 25.
Tammneeme küla:
Maaja ja Toomas Proos, Teigari tee 1.
Lubja küla:
Annika Leet ja Laur Kivistik, Mäekünka tee 2.
Peaministri tänukirja “Kaunile Eesti kodule 2009“ ja ma stivimpl iga autasustati
Perekond Starkov, Tammekivi põik 6, Randvere küla.
Perekond Annus, Veeringu tee 22, Randvere küla.
Perekond Lass, Nurmiku tee 7, Haabneeme.
Perekond Pihel, Raudrohu tee 6, Metsakasti küla.
_______________________________________
Enno Selirand, valla arendusameti juhataja:
Pildid meie ilusatest aedadest ja kodudest räägivad oma selget ja lihtsat keelt. Igal aastal lisandub kaunite kodude perre 4–6 kodu. Kui nii veel mõni sajand edasi liikuda, siis ilmselt ei olegi Viimsi vallas maja, millel ei ilutseks silt “Kaunis Kodu“. Ainult aastaarvud oleksid erinevad. Tegelikult ongi see kodukaunistamise liikumise üks eesmärkidest. Konstantin Päts, liikumise algataja, ütles, et see pole mitte liikumine oma kodu eest, vaid see on rahva kodumaa-armastuse ilming. Ilusat kodu armastatakse ja ilusatest kodudest koosnevat isamaad armastatakse veelgi rohkem.
24. augustil 2003. aastal Haljalas ütles tollane Eesti president Arnold Rüütel: “Me ei kutsunud üles maju ja korterid remontima, vaid oma suhtumist maasse muutma, sellesse, mis meid ümbritseb. Eestlased on põline maarahvas. Meie künnipõllundus on väga iidne. Vanimad tunnusmärgid sellest asuvad Rebalas. Meie kauged esivanemad tahtsid olla paiksed – see maa oli nende kodu. Kodu on imeline väärtus. Kodu ühendab põlvkondi. Tänan teid selle eest, et olete oma maad armastanud. Ilus kodu on iseseisvuse alus, kodu on kindel vabadus.“
