Keeni küla taluperemeeste ühistegevusest
Suuremate põlistalude peremehed olid rohkem organiseerunud ja moodustanud masinaühistuid, ostnud suuri rehepeksumasinaid ja isesõitvaid aurukatlaid. Vanemad masinaühistud Restus, Kureveres, Mäekülas ja Keenis ei suutnud kogu koristatud vilja õigeaegselt läbi masindada. Keeni küla erksamad asundustalude peremehed mõlgutasid mõtteid omale rehepeksumasina ostmisest.
Oma kadunud isa paberite seast leidsingi 2.Keeni Masinatarvitajate Ühingu loomist ja tegevust kajastavad materjalid, mis olid jäänud tema kui viimase ühingu asjaajaja kätte. Kuue Keeni küla taluperemehe tegevus tol ajal masinatarvitajate ühingu loomisel oli muljetavaldav ning ma otsustasin tutvustada ühongu tolleaegset tegevust.
Alustan selle protsessi jälgimist algallikate abil. Vaatame nende esimese koosoleku protokolli originaalsõnastuses.
Protokoll
Keeni asunduse asunikkude-põllumeeste koosoleku üle Toome talus 1930. a. 15. augustil. Kooaolekust võtavad osa: Johan Simson, August Glockmann, August Pool, Peeter Lepik Kiho talust, Peeter Lepik Mäeotsa talust, Karl Varik.
Punkt 1.
Koosoleku juhatajaks valitakse ühel häälel Karl Varik. Koosoleku juhataja teadustab, käesolev koosolek on kokku kutsutud selleks, et selgitada küsimust, kas Keeni asunduse talupidajad ei võtaks ühisel nõul ja jõul osta enesele rehepeksumasinat. Koha pääl on masinaid vähe, nad ei suuda kõikide põllupidajate nõudeid rahuldada, nõnda et asunduse põllupidajad on sunnitud olnud enesele peksumasinat vedama isegi Ilmjärve asundusest. Koosolek asja igakülgselt läbi arutades leidis, et koha pääl kuluks tingimata veel ära üks rehepeksumasin. Et asunduse põllupidajaid vähesel arvul kokku tulnud on, siis otsustavad kokkutulnud isikud ühel häälel: osta enda jaoks üks väiksem rehepeksumasin ja jõumasinaks vastava jõuline mootor.
Rehepeksugarnituur otsustatakse osta järelmaksuga hr. M.Steinfeldti (Sangaste Laenu-Hoiuühistu esimees) kaudu. Koosolek volitab ühel häälel masinat ja mootorit ostma Aug. Glockmanni ja Joh.Simsoni.
Punkt 2.
Koosolek otsustab ühel häälel igalt koosolijalt võtta esialgse masina ja mootori ostmiseks ükssada (100) krooni.
Koosoleku juhataja K .Varik Liikmed J Simson, P. Lepik, A. Pool, A. Glockmann, P. Lepik Mäeotsa talust.
Otsuse järel hakati kohe tegutsema
18. augustil 1930. a. vormistati peksumasina Munktels, trumli laius 50 cm, ja jõumasina 6Hj võimsusega mootori Mac Kormik ost, kogu komplekt maksis 2500Kr., millest 2080 Kr. jäädi Sangaste Laenu-Hoiuühistule võlgu. 22. augustil 1930. a. olid peksumasin ja mootor saadetud Tallinnast raudteed pidi Keeni jaama, masina veotasuks kulus 38,58 Kr.
Mootor tuli paigutada veovankrile, mille tarbeks telliti Valgast tõldsepp Joh. Rätsepalt 4 vankrirarast, mille eest maksti 21,50 Kr. Rattad rautas kohalik sepp K. Tamm 16,90 Kr eest. Vankri raam ja alus tehti kohapääl, veovankri maksumuseks kujunes 58,22 Kr. 2. septembril 1930. a. paigutati mootor vankrile ja rehepeks võis alata.
Kuna peksumasin oli ostetud laenuga, siis tuli enne selle töösse rakendamist maksta ära ka 11 Kr. Sangaste Vastastikuse Kindlustuse Seltsile kindlustusmaksu. Rehepeksumasinat vedas 2 hobust, mootori vankrit 1 hobune. Kehtestati kord, et peksumasina veab oma jõududega kohale peksu alustav talu, mootori viib järgmisse tallu rehepeksu lõpetanud talu oma hobusega. Peksumasina tööks oli vaja 2-3 hobusemeest vilja põllult masina juurde vedamiseks, 2 inimest olid üleval masina peal ja tegelesid vilja trumlisse laskmisega. Põllul vilja koormasse laadimiseks kulus 2 mehe töö, 34 inimest tegeles põhu virnastamisega. Peremees ühe abilisega võtsid viljakotte masina alt ja viisid need aita.
Keenis, märts 2011
Järgneb
