Kehtna Hoiu-Laenuühistu - väikepank eestimaisel kapitalil
Kehtna Ettevõtluse Arendusühistu (hoiu-laenuühistu eelkäija) loodi põllumajandusreformi käigus, kui Kehtna sovhoostehnikum 15. veebruaril 1993 reorganiseeriti. Reorganiseerimisel loodi ühismajandi baasil lisaks osaühingutele ja suurtaludele ka viis riiklikku ettevõtet: Kehtna Riigimajand, Eesti Peekontõugu Sigade Aretuskeskus, Eesti Mustakirju Karja Aretuskeskus, Kehtna Kõrgem Põllumajanduskool, Kehtna valla munitsipaalomand (kelle valdusesse läksid korterelamud ning spordi- ja kultuuriobjektid). Tänaseks on neist mitme nimetused muutunud ja mõni ka hoopis tegevuse lõpetanud.
Viisteist aastat tagasi, 8. jaanuaril 1998, anti meile Eesti Panga litsents ning ettevõtluse arendusühistust sai hoiu-laenuühistu. Varem olid Eestis litsentsi saanud Loo ja Leie hoiulaenuühistu, Kehtna oli kolmas.
Pangateenused kohapeal
Algus polnud kerge. Ühistu tegevust korraldati algul kolmekesi: Uno Tinits, Heili Kaljuste ja Tõnis Blank. Juhatuse esimees Uno Tinits lootis ühe miljoni krooni suurust laenuportfelli, mõni aasta hiljem unistas ta viiest-kuuest miljonist. See tase on ületatud, kuid Uno Tinitsal jäi see nägemata, sest ta lahkus meie hulgast 2000. aastal.
Täna on Kehtna Hoiu-Laenuühistu laenuportfelli suurus 618 000 eurot. Üle poole laenuportfellist on moodustunud ühistu omakapitalist. Ülejäänud raha ostame sisse Maaelu Edendamise Sihtasutuselt, et edasi laenata oma liikmetele maaettevõtluse arendamiseks. Hoiu-laenuühistu eesmärk ei ole kasumi saamine, vaid oma liikmetelt rahaliste hoiuste vastuvõtmine ja oma liikmetele laenude andmine. Inimestel ja ettevõtetel on mugavam saada pangateenuseid kohapeal. Järjest rohkem sulgevad kommertspangad oma kontoreid maal.
Hoiu-laenuühistu teeninduspiirkond on olnud Kehtna vald ning temaga piirnevad naabervallad. Liikmeks saavad astuda tegevuspiirkonnas alaliselt elavad või seal kinnisasja omavad inimesed ja juriidilised isikud. Hiljuti kehtima hakanud seadusemuudatuse alusel võib hoiu-laenuühistu võtta liikmeks kogu maakonna elanikke. HLÜ on kõigi liikmete ühine ettevõte, kus igal liikmel on sõltumata kapitaliosaluse suurusest üks hääl, õigus saada osa ühistu teenustest ja jaotatavast kasumist.
Tegevuse põhieesmärk ongi raha hoida ja laenata. Hoiuseid võtame vastu tasakaalus laenude nõudlusega. Kord kuus vaatab laenutaotlused läbi laenukomitee. Mõned taotlused on ka tagasi lükatud. Et tegemist on suhteliselt väikese kogukonnaga, toimib nn sotsiaalne kontroll.
Esimene hoiu-laenuühistute seadus võeti vastu 1992. aastal, täiendused 1999. ja 2011. aastal Tavaline osaühing või aktsiaselts saab hakkama ainult äriseadustikuga, aga hoiu-laenuühistute tegevus on reguleeritud nelja seadusega: hoiulaenuühistute seadus, tulundusühistute seadus, krediidiasutuste seadus ja äriseadustik.
Ühistulised pangad, kus ühistu liikmed on oma panga omanikud, on laialt levinud mujal maailmas: Soomes, Saksamaal, Ameerikas jm. Olid levinud ka Eestis, kus 1939. a moodustas ühistuline pangandus 51% krediiditurust. Nõukogude ajal ühistupangad likvideeriti ja nende varad natsionaliseeriti. Kohalikud rahaasutused on rahva seas taas populaarsust kogumas. Eestis tegutseb praegu kakskümmend HLÜ-d. Nende kaudu saab asju ajada kiiremini ja lihtsamini kui konservatiivsetes suurpankades. Kuid mis veel tähtsam, liikmete ühise raha abil aidatakse üksteist ja arendatakse kohalikku elu. Raha ringleb koha peal. Nagu on pangandusalane statistika näidanud, antakse kommertspankade poolt maalt kogutud hoiused laenudena välja linnades.
Kehtna Hoiu-Laenuühistu asub Kehtna lossi kõrval, ajaloolist Varjula nime kandvas kolmekorruselises hoones. Kahel korrusel tegutsebki külalistemaja Varjula, mis on sajaprotsendiliselt hoiu-laenuühistu tütarettevõte. Kokku on kolmeteistkümnes mugavas toas 30 kohta, samas majas on solaarium ja hea saun koos kaminaruumiga. Eelmisel aastal avati kohvik, mis sobib hästi tähtpäevade ja firmaürituste korraldamiseks.
Soovime oma praegustele ja tulevastele liikmetele edukat alanud maoaastat!
- Kehtna Hoiu-Laenuühistu on finantseerimisasutus, kuhu kuulub täna 262 liiget.
- Kakskümmend aastat tagasi alustati 25 liikmega.
- Aastate jooksul on avatud 617 arvelduskontot.
- Hetkel on 120 kehtivat laenulepingut.
- 2012. aasta lõpus oli bilansimaht 909 000 eurot, millest omakapital on 511 000 eurot.
