SA PJV Hooldusravi juhataja Anders Tsahkna oli nõus vastama Keila Lehe küsimustele.

Keila linna ja ka piirkonna elanikud on juba pikemat aega mures Keila haiglahoone saatuse pärast. Kas nüüd on põhjust optimismiks?

Tundub, et oleme saanud kaua kavandatud laienemisplaani liikuma. Haigekassaga sõlmisime uue neljaaastase lepingu, haiglahoone renoveerimiseks saime rahalist tuge Euroopa struktuurifondidest ja oleme leidnud investoreid. Kokku on investeeringu suurus 10,5 miljonit eurot, sellest 3,9 on Euroopa Liidust tulev raha, ülejäänud osa peab katma erakapital. Kahe kapitali koostöömudel pole paha, kuid selle projekti puhul on kapitalide omavaheline suhe teine kui tavaliselt.

Mis seisukorras on praegu haiglahoone B-korpus?

Ehkki see haiglakorpus on pikalt seisnud tühjana, on karkassehitis tugev. Kuna hoone katus pole läbi lasknud ja aknad ees, on korrused kuivad.

Õendushaiglas ja hooldekodus hakkaks plaanide kohaselt olema kuni 350 hooldekohta. Tuleb sellest omasuguste seas suurim?

Tuleb küll ja selleks on siin kõik eeldused olemas. 350 kohta jagunevad järgmiselt: 200 tuleb õendushaigla ehk varasema nimetusega hooldushaigla jaoks ja 150 hooldekodu jaoks. Hooldekodus on meil praegu 40 kohta ja need kõik on täidetud. Tendents, kus vanem inimene, kes iseseisvalt enam hakkama ei saa, läheb hooldekodusse, süveneb. See on ka loomulik, sest paljudel pole aega ja võimalust oma ema-isa kodus hooldada ja kõikidel polegi lapsi, kes nende eest hoolitseksid. Samuti on tänased hooldekodud nii väljanägemiselt kui sisult hoopis midagi muud, kui olid omaaegsed vanadekodud.

Kust leiate kliente ja mis on teie arvates Keila eelised?

Klientide leidmisega pole meil seni probleeme olnud. Keila trump on tema asukoht. Siia pole kauge tulla Tallinnast ning Keilasse pääseb hõlpsalt ka mujalt Harjumaalt. Pealegi elab juba Keilas ja selle ümber päris palju inimesi.

Olete öelnud, et haiglas ja hooldekodus hakkab tööle kolmes vahetuses ligi 200 inimest. Kust leiate kaadri sellele raskele ja seni mitte just kõrgelt tasustatud tööle?

Hea kaadri leidmine pole kunagi kerge. Olulised on nii töökeskkond kui kollektiiv, kuid kõige olulisem on ikkagi töötasu. Meie miinimumtasu õdelele on juba täna 5 eurot tunnis ja hooldajatele 3,10. Meie kollektiiviga liitus väga hea õendusjuht Riina Rannaäär, kindlasti on temalgi mõtteid, kuidas kaadrit komplekteerida. Kõigepealt vaatame üle kohalikud võimalused, kuid küllap leiame töötajaid pealinnastki. Tallinnast Keilasse tööle käia pole raske, rongid on tühjemad kui vastupidisel suunal ja kuni Laagrini on tallinlasel sõit tasuta.

Millal võiksid alata ehitustööd ja kunas on plaanis need lõpetada?

Ehitustööd on juba alanud, töömehed alustasid lagede ja vahetäidetega. Renoveerimine algas 6. korruselt ja töödega liigutakse korrushaaval allapoole. Ehitustööd on plaanis lõpetada 2015. aasta augustis, seejärel paigaldatakse mööbel, sisseseaded, toimub seadistamine. Järgmise aasta jõuludeks võiksime juba uues korpuses olla.

Haiglal on veel korpuseid, mis vajaksid rakendust.

Oleks igati loogiline, et haiglahoonesse koonduks kogu linna meditsiiniline teenindus ja sotsiaalhoolekanne koos uute kaasaegsete võimalustega. Linn vajab uut tervisekeskust. Haigla D-korpus , kus kunagi oli lasteosakond, sobiks selleks ideaalselt. Kui kõik perearstid paikneksid ühes kohas, oleks see kõigile lihtsam ja odavam. Kunagise mammuthaigla korpused on omavahel ühendatud ja nii saaks väikese liikumisega kätte võimalikult paljud teenused. Juba praegu kasutame võimalust saata meil hooldusravil olevad patsiendid vajadusel 3. ja 4. korrusel tegutsevasse taastusravi osakonda.


Minu arvates ei ole plaan tuua Keilasse tagasi olulisemad eriarstid ja miks mitte ka statsionaarne haiglaravi utoopiline. Kõik sõltub tahtest ning erinevate ametkondade koostöövalmidusest ja vastutustundlikkusest. Minu soov on see maja tervishoiule tagasi tuua, kas me seda suudame, näitab aeg.