Möödunud hooajal varutud lisasööt metskitsedele jäi sel aastal enamuses söömata, kuna metskitsede arvukus on viimastel aastatel ilveste rohkuse ja raske, lumerohke talve tõttu tugevalt langenud. Lisasööta aga varutakse ikka endistes mahtudes. See on iga jahimehe kohustus, mida täidetakse hea meelega.

Metskits on oma toidu suhtes väga valiv ja kasutab toiduks vaid kõige paremaid ja toitaineterikkamaid osi. Aastad on näidanud, et Keila Jahiseltsi aladel sööb metskits kõige meelsamini saarest valmistatud lehisevihtu. Järgnevad pihlakas, vaarikas, õunapuu, paju. Heina tegemisel peab jälgima, et hein oleks võimalikult liigirohke ja peene struktuuriga. Kindlasti ei tohiks see olla jämedakõrreline kultuurhein.

Kevadel söödamajades kokkuvõtteid tehes jäi silma, et suurepärast söödamaterjali (hein ja lehisvihad) on külluses üle ja et seda mitte lihtsalt metsa visata, tuli mõte aidata loomaaia elanikke.

Tallinna loomaaed võttis meie mõtte rõõmuga vastu ja nii viisid Keila Jahiseltsi aktiivsed jahimehed aprilli alguses loomaaeda suure hulga lehisvihtasid ning väiksemal määral heina. Loomaaia väitel jätkub elevantidele, hirvedele ja kitsedele sellest kaheks kuuks.

Keila Jahiselts ja Tallinna loomaaed tänavad kõiki, kes sellel üllal ettevõtmisel abiks olid ja eriti suur tänu Janika Loosile, kes oli selle tegevuse eestvedajaks.