Keila Jõepargis asutakse taas võitlusse karuputkega
Tõrje on kõige tõhusam, kui seda suve jooksul korrata. Tähtis pole korduste arv, vaid see, et taime seemnetel ei lastaks valmida ja levida.
Tõrjeks on mitmeid võimalusi
Sosnovski karuputke arvukuse piiramiseks on mitmeid võimalusi, millest ükski ei ole aga universaalne. Sosnovski karuputke tuleb tõrjuda järjest mitme aasta jooksul, kuni kõik taimed ja ka mullas olevad seemned on hävitatud. Kui taimi on vähe, ei pruugi nendega võitlemine olla väga suur töö. Ent kui ei tõrjuta neid väheseid taimi, võib neid mõne aasta jooksul tekkida väga rohkesti ja siis on putkedest lahti saamine palju raskem.
Keila Keskkonnanõuniku Ülle Linduse sõnul on Keilas olevad kolooniad väga hästi kaardistatud. „Karuputke ohjamiskava kestab kuni aastani 2015. Tulenevalt praeguse tõrjumismeetodite efektiivsusest, tehakse peale aastat 2015 tõenäoliselt uued uuringud ning koostatakse uus ohjamiskava karuputke leviku takistamiseks."
Karuputke riikliku tõrjet on korraldatud alates 2005. aastast. Keilas alustati putke tõrjega veelgi varem. Sellel ja järgmisel aastal teostab tõrjetöid Keilas OÜ Rocmar PM, kellel on nimetatud valdkonnas pikaajalised kogemused.
Koduaedades olevad üksikud isendid nõuavad samuti tõrjet
Inimesed, kelle eramaal asuvad üksikud putketaimed, võiksid noored taimed välja kaevata või mürgitada. Meeles tuleb pidada, et iga viivitatud aasta teeb võitluse putkega raskemaks, sest selle taime levik on lausa imetabaselt kiire. Riigi eesmärk on esialgu vähendada karuputke kolooniate arvukust ja suurendada inimeste teadlikkust.
Tõrjetööde ohjamiskavaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
Kui antud teemal tekib küsimusi või arvate, et olete leidnud karuputke koloonia, mis Keskkonnaametile tõenäoliselt ei ole teada, võtke ühendust Keskkonnaameti spetsialisti Kalev Tihkaniga aadressil kalev.tihkan@keskkonnaamet.ee.
INFO:
Invasiivseteks karuputke võõrliikideks on Eestis hiidja Sosnovski karuputk, kes oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele kooslustele. Lisaks kujutavad nad ohtu inimestele, kuna kokkupuutel taimemahlaga võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.
