Keila joogivesi tuleb 200m sügavuselt


Veepuhastusjaama avamine 2.juulil 2003 (Foto: Keila Leht)
Veepuhastusjaama avamine 2.juulil 2003 (Foto: Keila Leht)Eestielu

Keila linna joogivesi võetakse ca 200 m sügavustest puurkaevudest kambrium-vendi põhjaveehorisondist.

Selle vee kvaliteet on üks paremaid Eestis – kergelt mineraalse koostisega, sisaldades hulgaliselt inimesele vajalikke mikroelemente.

Puurkaevust pumbatakse vesi veetöötlusjaama. Kuna Keila põhjavesi ületab raua sisalduse osas Euroopa veedirektiiviga kehtestatud indikatiivsed piirnäitajad, siis rajati 2005. aastal veepuhastusjaam.

Veepuhastusjaamas vesi aereeritakse ehk veele lisatakse õhku. Seejärel läbib vesi liivfiltrid, mis sisaldavad spetsiaalset erineva fraktsiooniga liiva. Filtrites eemaldatakse veest liigne raud, väheneb ka mangaanisisaldus. Raud joogivees ei ole inimese tervisele ohtlik, kuid raua ning mangaani olemasolu veevõrgus võib kaasa tuua veekvaliteedi halvenemise.

Pärast filtrite läbimist liigub vesi kahte puhta joogivee reservuaari, millest mõlemad mahutavad 500 m3 vett. Seega on reservuaarides ühe ööpäeva veevaru. Reservuaarides olev vesi ühtlustab tarbimise kõikumist, tagab vajadusel piisava veehulga tuletõrje tarbeks ning moodustab ka linna veetagavara.

Reservuaaridest pumbatakse vesi läbi teise astme pumpla joogiveevõrku, kust see jõuab inimesteni.

Kogu protsessi juhtimine on automaatne. Kui aastaid tagasi, enne veetöötlusjaama valmimist, reguleeriti veesurvet käsitsi, milleks oli tööl lausa neli dispetšerit, siis tänapäeval hoiavad pumbad automaatselt võrgus ühtlast veesurvet.

Kuna Keila Vee teeninduspiirkonda kuulub ka Mudaaugu linnaosa, siis rajati hiljuti ka kolmanda astme pumpla, mille ülesandeks on pumbata vett Mudaaugu elanikele. Enne pumpla rajamist oli eriti Kallaku piirkonnas tihti veesurve liiga madal ning olmetehnika ei töötanud. Selleks, et tagada piisav vooluhulk tuletõrje vajaduste katteks ning piisav veesurve tipptundideks, oli ainuke võimalus rajada eraldi pumpla.

Vesi jõuab inimeste vannitubadesse mööda torustikku. Kui 1997. aastal oli Keilas veevõrku kokku 14 km, siis praegu juba ligi 50 km, täielikult on uue torustikuga kaetud Lõuna-Keila, Põhja-Keila, Loode- Keila, Mudaaugu, lisaks väiksemad piirkonnad. Praegu käimas olev projekt tegeleb vana torustiku korrastamisega ja veekvaliteedi tagamisega.

Keila joogivesi on hea

Keila joogivesi vastab kõigile joogiveele esitatavatele nõuetele. Ka varem mõnes linna piirkonnas esinenud mõningane rooste ei teinud tervisele kahju. Tulenevalt Keila vee iseloomulikest omadustest tekkis vanades metalltorudes rooste, mis hakkas vee voolusuuna muutumisel torudes liikuma ning jõudis tarbijateni, rikkudes seadmeid ning valget pesu. Sel põhjusel ongi oluline vanad metalltorud välja vahetada.

Keila joogivesi on oma kareduselt keskmine, pigem isegi keskmisest pehmemapoolne.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare