Keila kool: väikeklassid ehk õpiraskustega laste klassid Keila Koolis
Läbi aegade on käibel olnud erinevaid nimetusi: logopeediline klass, tasandusklass, kehtiva Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi õpiraskustega laste klass. Keila Koolis on meil käibel lihtne ja lühike sõna väikeklass.
Esimesed õpiraskustega laste klassid avati Keila koolis juba 1968. aastal. Püüame aidata lapsi, kellel on raske suures kollektiivis keskenduda, kes on aeglasemad või vajavad rohkem individuaalset juhendamist. Väikeklassi suuname õpilasi nõustamiskomisjoni otsuse alusel, eelnevalt konsulteerime erialaspetsialistidega. Nendel õpilastel vajavad korrigeerimist erinevad tunnetusprotsessid ja tegevusvaldkonnad: psühhomotoorne areng, tajud, tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemine, suhtlemine ja tunde- , tahtevaldkond, tööharjumused jm.
Väikeklassi õpetajaks on eripedagoog või vastavad kursused läbinud õpetaja ning klassis on kuni 12 õpilast. Õpetaja valdab spetsiaalseid õpetamise võtteid ning erimetoodikat, oskab arvestada klassi omapära ja õpilaste vaimseid võimeid. Väikeklasside töö põhineb kooli õppekaval, mis lähtub riiklikust põhikooli õppekavast. Lisaks toimuvad 1.-3. klassis kõneravi, rütmika- ja korrektsioonitunnid, 4.-6. klassis logopeedia tunnid, logopeedilist abi saavad õpilased ka 7.-9. klassis.
Väikeklassis on oluline õpilaste aktiviseerimine ja õpioskuste kujundamine. Aktiviseerimine eeldab õpilaste arengule vastavat tegevuste valikut: jõukohast õpitegevust, rohket näitlikkustamist, piisavat kordamist, konkreeset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilastele eduelamuse pakkumist, pidevat stimuleerimist. Rohkem lähtutakse praktiliste tegevuste prioriteetidest, millele lisanduvad teooria jõukohased elemendid.
Õpetamistempo on aeglasem, kasutatakse mitmesuguseid lisamaterjale õpitu kinnistamiseks, vajadusel lihtsustatakse õppetekste ja suurt tähelepanu pööratakse kordamisele. Etteantud skeemide abil õpitakse üheskoos lahendama tüüpülesandeid. Mahukas materjal jaotatakse väiksemateks osadeks, mõisteid ja valemeid omandatakse ühekaupa. Kui õpilasel on võimalus õppida temale jõukohases õpikeskkonnas ja sobivas õpitempos, siis suudab ta ladusalt lõpetada põhikooli.
Kõige parem on, kui me saame õpilast aidata juba võimalikult varases koolitee alguses. Keerulisemaks muutub lugu siis, kui õpilane jõuab meile nt viiendas-kuuendas klassis, kus sagedasti on õpiraskus ja käitumisraskus omavahel väga läbi põimunud. Siinkohal püüame esmalt aru saada, kumb on primaarne. Käitumisraskus ei ole põhjuseks, et õpilane õpiks väikeklassis.
Väikeklassi õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel. Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on vastava õppeaine lõpueksamikomisjoni põhjendatud otsusel lubatud põhikooli lõpueksami eksamitöid hinnata hindega «3» ka juhul, kui punktide arv on väiksem kui vastava lõpueksami hindamisjuhendis ette nähtud, kuid saavutatud on vähemalt 35 protsenti võimalikust punktide arvust.
Väikeklass ei ole suletud süsteem. On õpilasi, kes on väikeklassist tuge saanud ja jätkanud õpinguid tavaklassis. Tähtis on koostöö eri õpetajate, tugispetsialistide ja õpilaste vahel, samuti kokkulepped lastevanematega ja nende nõustamine. Koolis on võimalus abi saada psühholoogidelt, sotsiaalpedagoogilt ja sotsiaaltöötajalt. Tugiõpe annab tulemusi vaid siis, kui kodu ja kool üheskoos õpilast toetavad.
