1920-30. aastate silmapaistev pedagoog ja loodusteadlane Johannes Käis nägi juba omal ajal kodulool ja loodusõpetusel koolis erilist kohta, öeldes: „Looduse tundmine ja tema elu mõistmine on loodusearmastuse eeltingimus, sest armastada võib ainult seda, mis on meile tuttav ja meie vaimule omane."

Saades innustust Johannes Käisi mõtetest, otsustasid 1992. aastal Keila Algkooli õpetajad rõhutada kooli ainekavades koduloolisust. See on õpetuse printsiip, mille abil saab luua terviklikku pilti ümbritsevast, kasutades temale kõige lähedasemat ja omasemat ümbrust. Üheks väljundiks kujunes koduloonädalate korraldamine.

Tänaseks on saanud koduloonädalatest igakevadine kena traditsioon.

20 aasta jooksul on Keila Algkool vahepeal arenenud 6-klassiliseks kooliks, 5 aastat tagasi ühinenud Keila Gümnaasiumiga Keila Kooliks ja sellega seoses algkoolimaja muutunud 3-klassiliseks.

Õpilaste vanus on määranud uuritavate teemade sisu ja raskusastme. Kuid konverentside traditsioon on pidevalt jätkunud. Konverentsi ettevalmistustesse on kaasatud kogu algkoolimaja pere koos õpilaste peredega. Õpilased saavad võimaluse tunnetada konverentsi olemust, võimaluse esineda ja kogemuse olla konverentsi kuulaja.

Koduloonädalate ja -konverentside teemad läbi 20 aasta võib jagada kaheksa suurema alateema alla: meie karvased ja sulelised sõbrad, kiikame kodust kaugemale, 12 kuud, omalooming, tere tulemast külla, vesi meie elus, sipelgate elust.

25. aprillil toimub Keila Kooli algkoolimajas konverents „Minu nime lugu". Külla on palutud TLÜ keele ja-nimekorralduse lektor Annika Hussar, Keila linnajuhid, koostööpartnerid ja endised koolijuhid, kes on seotud koduloolise tegevuse alguse ja arendamisega Keila Algkooli päevil.