Vastuvõetud linnaeelarve maht on 8 miljonit eurot, mille tuludest üksikisiku tulumaksu laekumine moodustab peaaegu 88 %. Puuduvad veel osad riigipoolsed sihtotstarbelised eraldised, mida võetakse vastu hiljem lisaeelarvega.

Rõhuasetus ja suuremad valdkonnad eelarves on haridus (lasteaiad, koolid) - 46 % ning kultuur, huvitegevus, vaba aeg - 16 % kuludest. Sotsiaalvaldkond võtab 9%. Teised valdkonnad jaotuvad ühtlasemalt.

Elamu- ja kommunaalmajanduses ning investeeringute läbiviimisel püüame maksimaalselt kaasata Euroopa Liidu vahendeid, omafi nantseeringu osa selleks oleme eelarves ka planeerinud. Näiteks võimaluste leidmine täiendavate lasteaiakohtade loomiseks ning perearstide töötingimuste parandamiseks. Juba käimasolevatest projektidest saab nimetada tänavavalgustuse uuendamist.

Igapäevaste tegevuste kõrvalt on koalitsioon alustanud oma valimislubaduste elluviimisega.

Lisaks senistele toetustele on 2014. aasta eelarves ette nähtud uued toetusliigid: juubelitoetus ja esmakordselt kooli mineva lapse toetus. Samuti suureneb lapsehoiuteenuse toetus.

7% tõusevad keskmiselt palgad lasteaia-, sotsiaal-, noorsooja teistel linnaasutuste töötajatel. Uuest õppeaastast saavad 1. klassi lapsed tasuta toidu.

Linn on pidanud mitu aastat koostama säästueelarvet, kas tunneli lõpus paistab valgus?

Valgus paistab, läheb paremaks. Linna suur laenukoormus on põhiliselt seotud uue koolimajaga, paratamatu investeeringuga, mis aga koormab meid veel palju aastaid.

Aasta-aastalt läheb kergemaks, nn vabu vahendeid jääb rohkem alles. Loomulikult on jätkuvalt aktuaalne linnas kulude optimeerimine. See ei tähenda ju rumalat koonerdamist, vaid mõistlikku tegevust mõistliku kuluga. Siin on arenguruumi.

Paldiski ülekohus heastati, kuid samal ajal tuli nõue linna vastu seoses linna veevõrgu omaaegse ülevõtmisega - kas lootus hapnikule luhtus?

Ringkonnakohtu otsus pikaleveninud saagale saabus äsja. See toob linnaeelarvele kokkuvõttes pea 250 tuhande euro suuruse lisakoormuse. Me pole veel jõudnud otsust ja võimalikku edasist tegevust korralikult analüüsida, saan seda hiljem kommenteerida.

Väga mõru lugu kindlasti, aga hapnikukraani see kinni ei keera. Otsus ju täielikult ootamatult ka ei tulnud.

Linna rahakoti paksus oleneb otseselt linlaste tulumaksust. Linnelanike arvu vähenemine mõjutab ka linna tulubaasi, samas kasvatab tulumahtu palkade mõningane tõus. Kumb kumma üles kaalub?

Osa inimesi registreeris end Tallinnasse tasuta transpordihüve püüdmise eesmärgil, tegelikult elavad nad endiselt Keilas.

Taunin niisugust käitumist. Selline tegevus pole minu arvates siiski jätkusuutlik, fi ktiivne ümberregistreerimine omavalitsuste vahel väheneb. Omalt poolt püüame samuti üht-teist ette võtta. Tegelikult on probleem palju laiem ja sellest peaks valitsuselegi mõtteainet olema.

2014. aasta eelarves oleme maksumaksjate arvu vähenemist arvestanud, võrreldes 2013. aasta tulumaksu tegeliku laekumisega jääb prognoositavaks laekumise kasvuks 4,8 protsenti.