Keila linna juubel tuleb koos laulupeoga

 (2)
Keila linna juubel tuleb koos laulupeoga
Keila Leht

Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus 13. mail 1938. Nende aegade meenutuseks oleme pidanud maikuud oma linna sünnipäevakuuks.

19.aprillil 1938 võeti Eestis vastu uus linnaseadus, mille esimeses peatükis olid ära märgitud kõik Eesti linnad, nende hulgas ka Keila. Selle seadusega muudeti linnadeks kõik Eesti alevid (v.a Võõpsu) ja Keilast sai III järgu linn, kuna siin oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt - 1. mai 1938. aasta seisuga oli Keilas 1114 elanikku. Elanikke tuli aga pidevalt juurde, sest Tallinna lähedus meelitas neid, kes Tallinnas tööl käisid, aga ka neid, kes vaikset aedlinnaelu nautida ja aiamaad pidada tahtsid.

Täna, 75 aastat hiljem, on Keila ikka see Tallinna läheduses paiknev väikelinn, mis meelitab oma hea asukoha ja meeldiva keskkonnaga inimesi siia elama ja tööle asuma.

Tõsi, aiamaade pidamine ei ole enam nii populaarne, aga see-eest on linn juurde saanud hulgaliselt kauneid iluaedu ja heas korras olevaid krunte. Keilalased austavad ja hindavad oma kaunist kodulinna ning tähistavad kord aastas sümboolset sünnipäeva. See on kena traditsioon, mis toob inimesed maikuu lõpus linna südamesse keskväljakule kokku nautima esinemisi, erinevaid jõukatsumisi ja laadamelu.

Mõned üritused on ajaloost kaasas kantud - juba keskajal korraldati Keilas laatu. Keila laadad olid ulatuselt kogu kihelkonna laadad, kuhu tuldi kauplema nii lähedalt kui kaugelt ja laadad olid inimeste kokkusaamiskohaks ning uute tutvuste sõlmimiseks. Nii on see ka tänapäeval.

Sel aastal tähistab Keila koos paljude teiste linnadega oma 75. linnaks olemise aastat. Kuna tegemist on väärika juubeliga, siis püüame seda ka meeldejäävalt tähistada.

Juubeliürituste kavandamine on saanud sisse täishoo, kaasatud on linna asutused, paljud ametnikud, mittetulundusühingud ja isegi Harjumaa Omavalitsuste Liit, sest just nende eestvedamisel korraldatakse sel aastal Harjumaa laulu- ja tantsupidu Keilas samaaegselt meie linna päevaga ehk siis 1. juunil. Oleme kostitajaks ligi 7 tuhandele peolisele, kellele lisandub veel suur hulk pealtvaatajaid ja laadalisi - sel päeval Keila elanike arv vähemalt kahekordistub!

Üle 7 aasta taas toimuv Harjumaa laulu- ja tantsupeo moto on „Ajamustrid" ja sellega tähistatakse 120 aasta möödumist maakonna esimesest laulupeost.

Laulu- ja tantsupidu on meile suur väljakutse, aga samas ka hea võimalus oma linna tutvustada. Keila männikus paiknev lauluväljak saab peoks uuema ja värskema ilme. Laulupäevi ja -pidusid on Keila männikus peetud juba 1920ndate lõpust alates. 1928. aastal kirjutas ajaleht Vaba Maa, et alevi juures uhkes männimetsas peeti Keila laulupäev ning seal korraldatakse jalakeerutusi nii oma inimestele kui ka pealinna lõbusõitjatele - kõik kordub!

Harjumaa laulu- ja tantsupidu on suur kultuurisündmus. Just seepärast on sel aastal meie väike lava, mis hakkab paiknema laadaalal, pisut tagasihoidlikuma kavaga ja põhirõhk esinejatel, kes soovivad üles astuda mõne sooloesinemisega või kes tulevad näiteks laulupeo osaliste seast ja on valmis laadarahvast mõne kaunilt kõlava (rahva)pilliga, miks mitte ka lustliku sõnalise etteastega, lõbustama. Laadaalaks on sel aastal Keila Kooli juures paiknev staadion ja sinna plaanime mahutada kõik arvukad laadakauplejad.

Ilma osas on siduvad kokkulepped taevataadiga tehtud ja nende lepete pidavusest sõltub suuresti laada edukus.

Laulu- ja tantsupidu, mis leiab aset lauluväljaku vallide vahel, saab alguse Keila kiriku juurest suurejoonelise rongkäiguga. Täpne ajakava avaldatakse ka Keila Lehes. Kindlasti on üheks põnevaks hetkeks sel peol Harjumaa valdade elu ja olulisi tegelasi laulu sees jäädvustava maakonna regilaulu esmaettekanne. Läbijalutamist väärivaks paigaks kujuneb ehedaid käsitöötooteid eksponeeriv ja pakkuv käsitöötänav. 1. juuni on ka lastekaitsepäev ja seepärast pöörame sel päeval lastele ja nendega koostegemisele suuremat rõhku kui varasematel aastatel. Eraldi kujundame lasteala ja püüame seal organiseerida hulga põnevaid tegevusi.

Loe veel

Toimumata ei jää ka traditsiooniline kohalik EXPO, kus meie asutused, ettevõtted, mittetulundusühingud saavad linlastele ja linna külalistele oma tegevusi tutvustada. Terviselinnale omase terviseedendusliku tegevuse ja selle propageerimisega on ametis terve tervisetänava täis inimesi, kes kõik on valmis külastajaid nõustama ning tooteid ja tegevusi tutvustama.

Toitlustamine on planeeritud lauluväljaku vallide ees olevale lõkkeplatsile ning loodetavasti tuleb kohale piisavalt suur hulk maitsvate söökide ja jookide pakkujaid. Kuna meie seekordne pidu toimub erandlikult kesklinnast väljas ja suurel territooriumil, siis kutsun siinkohal kaaslinlasi ja ka Keila külalisi üles näitama mõistvat suhtumist ja reeglite järgimist.

Linna allasutused on juba aktiivselt hakanud oma juubeliaasta tegevusi kavandama. Üheks vahvaks näiteks toon siinkohal Keila Tervisekeskuse, kes korraldab maikuuni kestva 75 meetri ujumise iga kuu viimasel laupäeval ja osalejad koos nende poolt distantsi läbimise ajaga fikseeritakse ning tublimad kuulutatakse välja Keila päeval. Siit üleskutse - kui teiegi vahvaid ettevõtmisi annab kodulinna juubelinumbriga siduda, siis tehke seda kindlasti.

Keila 75. juubelist saavad olema kantud mitmed muudki linnaelu sündmused ja ettevõtmised, aga nendest täpsemalt juba edaspidi. Kaaslinlastele soovin toredat juubeliaastat ja rõõmu üheskoos tehtust. Jätkugu seda nii argi- kui pidupäeva!


Sünnipäevaks oma logo

Linn sai juubeliks oma logo, mida saab kasutada erinevatel trükistel, üritustel ja linnaruumi kujunduselemendina. Logo autor on Keila Lehe kujundaja Märt Lillesiim.

Millest lähtusid linna juubeli logo kujundades?

Keila linna juubeli sümboolikat kujundades lähtusin tuttavatest visuaalidest ning värvidest. Kasutatud on vapilt tuttavat rukkilillemotiivi ning sinist tooni, mille traditsioonilisust täiendab kaasaegne abstraktne muster. Kasutatud kirjastiil on klassikaline ning konservatiivne. Muudes materjalides toetavad tuumiklogo omakorda modernsemad kirjastiilide perekonnad, mis täiendavad sümboolikat värske lõppviimistlusega.

Kus võiks ja saaks seda logo kasutada?

Logo ja sümboolika on koostatud avatud süsteemina ja seega annab see laialdased kasutusvõimalused erinevateks visuaalseteks kombineeritud lahendusteks. Värviskeem, mustrid ja kirjastiilid loovad sidususe ja moodustavad ühtlase ning meeldejääva terviku.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare