Keila linna kultuuripreemiatele on esitatud rekordarv kandidaate


Keila linna kultuuripreemiatele on esitatud rekordarv kandidaate
Keila Leht

Tänavustele linna kultuuripreemiatele on esitatud rekordarv kandidaate. Žürii nahas vaevalt et keegi olla tahab, sest erakordselt raske on otsustada, keda nimetada väärikatest väärikamaks.

Samas peaks nii pikk nimekiri tegema iga linnakodaniku rõõmsaks, sest ilma nii sisuka ja mitmekülgse kultuurieluta ei oleks sellisel tasemel tegijaid. Keila Leht, ära ootamata kõrgeaulise komisjoni otsust, pidas õigeks teile kõiki kandidaate tutvustada, sest ainuüksi kultuuripreemiale esitamine on väga suur tunnustus.

Elutööpreemia kandidaat Marta Pohlamägi

Keila Baptistikoguduse kauaaegne muusikajuht, organist, klaverisaatja ja koorijuht Marta Pohlamägi on elukutselt hoopis raamatupidaja. Aastakümneid oli ta Keila Geoloogia pearaamatupidaja. Teda hinnati kui ausat, täpset ja kohusetundlikku töötajat. Oma hingelt on Marta Pohlamägi aga muusik. Aastatel 1956-1959 õppis ta Oleviste kiriku juures toimunud muusikakursustel. Pärast kursust asus ta juhtima Keila Baptistikoguduse naiskoori ning 1979. aastast kogu koguduse muusikaelu. Tema juhendatud KBK ansambel on esinenud mitmetes Lõuna-Eesti, Läänemaa ja Hiiumaa kogudustes. Marta Pohlamägi on kogu elu kasutanud oma annet ja oskusi teiste teenimiseks ja rõõmustamiseks.

Mirkko Moisar

Esitajad: Tallinna Taipoksiklubi nimel peatreener Kevin Renno, Keila SOS Lasteküla nimel juhataja Marika Aus, Keila Avatud Noortekeskus, Keila Tervisekeskus, Ülle Lindus, Enno Fels.

Maailmameister ja taipoksi treener Mirkko Moisar sündis 1990. aastal Keilas ja veetis oma lapsepõlve Keila SOS Lastekülas. Tänu Mirkko eestvedamisele on taipoks viimaste aastate kiiremini kasvanud individuaalala Keilas. 2010. aastal oli trennis keskmiselt 20 õpilast. Nüüd on treeningulisi kolm korda rohkem. Mirkko treeneritöö on hakanud juba vilju kandma - tema vend Markko Moisar võitis juba Eesti Meistritiitli. Ta on leidnud treeningute kõrvalt aega oma spordiklubiga korraldada heategevuslikke ja kodanikualgatuslikke üritusi. Peale selle - ja ehk on see kõige tähtsamgi - Mirkko on oma saavutustega eeskujuks paljudele noortele.

Aili Puss-Larsen

Esitajad: Mari Härma ja A.T.S tantsijad ning nende vanemad.

Aili Puss-Larsen on loonud Keilasse seni puuduoleva A.T.S Tantsustuudio, kus täna käib juba üle 100 noore tantsuhuvilise. 2009. aastal muretses ta tantsustuudiole ruumid ning kujundas ja renoveeris need ise. A.T.S-is on 5 tüdrukute rühma ning lisaks on Aili suutnud tantsima panna ka ühe grupitäie poisse. Ei möödu ühtegi Keila üritust, kus tema tantsijad ei esineks.

Lisaks suurepärasele treenerile on Aili nelja ilusa ja tragi lapse ema. Ta on tüdrukutele usaldus- isik ning näitab, et ka suure pere kõrvalt on võimalik olla ühiskondlikus elus aktiivne.

Mall Siniveer

Esitajad: Keila Kooli vilistlaskogu nimel Lii Sepp, Harjumaa Muuseumi kollektiivi nimel direktor Riine Kallas.

Mall Siniveer on üks nendest Keila linna elanikest, kellele on Keila ajaloo- ja kultuuriväärtuste ning linna hea käekäik ja maine südameasjaks.

Mall Siniveer lõpetas Keila Keskkooli 1968.aastal. Ta on üks nendest Keilas 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel tegutsenud muinsuskaitseliikumise osalistest, kes tegid kodanikualgatuse korras oma kirjaga toonastele riigi ja rajooni ametkondadele ettepaneku Harjumaa Muuseumi asutamiseks. Muuseum loodi ning Mall Siniveer on olnud peavarahoidjana ametis selle asutamisest tänaseni. Tal oli selleks vääriline kogemustepagas tööaastatest Eesti Ajaloomuuseumis.

Lisaks muuseumi kogu hoidmisele on Mall ka näituseideede autor ja koostaja ning asjatundlik nõuandja Keila ajalugu puudutavates küsimustes.

Kõik eelpoolnimetatu pole Malle puhul sündinud kohusetundest, vaid sisemisest vajadusest väärtusi ja traditsioone austada ning hoida. Mall Siniveer on parimas mõttes Keila patrioot.

Elutööpreemia kandidaat Maret Väli

Esitajad: Riina Sippol ja Tiiu Jalakas (Keila Sotsiaalkeskus), Maie Käbal, Endel Remmel (Keila Pensionäride Ühendus), Katrin Sassi (Keila Kultuurikeskus), Piia Peterson (Keila LV sotsiaal- ja tervishoiunõunik).

Loe veel

Juba kümmekond aastat on Maret Väli Keila Pensionäride Ühenduse juhatuse aktiivne liige. Ta on kuulunud aastaid Keila Linnavolikogu koosseisu ja olnud sotsiaalkomisjoni liige. Maret Väi osaleb aktiivselt Keila Sotsiaalkeskuse ringide tegevuses, abistab ürituste läbiviimisel ja info edastamisel sihtgruppidele. Kõige selle kõrvalt täiendab ta ennast Tallinnas Kolmanda Nooruse Ülikoolis. Mareti Väli eestvedamisel toimus maakondlik pensionäride ühenduste kokkutulek Keilas, tervishoiualaste loengute sari, mitmed ekskursioonid ja väljasõidud.

Anneli Pärlin ja Liisi Viigisalu

Esitajad: Maret Lepiksaar, Heli Nurger, Heli Iljašenko.

Anneli Pärlini ja Liisi Viigisalu avasid 2008. aastal Hiirekese Mängutoa. Mängutoas toimuvad beebide võimlemistunnid, väikelaste loovustunnid, loengud beebidest, väikelastest ja nende tervisest. Lisaks toimuvad seal Kundalini jooga ning Nutikate Emade Klubi üritused. Tähelepanuväärne on asjaolu, et mängutoa tegijad on suutnud enda ümber koondada toredaid tegijaid ja vabatahtlikke. Tegemist ei ole tuluteeniva ettevõtmisega, vaid panusega kogukonna hüvanguks. Ei saa unustada, et mõlemal tegijal on oma pere ja töö.

Anu Matteus ja Arvo Pihlamets

Esitajad: Segakoor Keila (esindaja koorivanem Ave Eessalu), Juula Virroja (Segakoor Keila endine dirigent) , Keila Kultuurikeskus (esindaja direktor Katrin Sassi), Keila Muusikakool (esindaja direktor Andres Teppo), Harju Maakonnaraamatukogu (esindaja direktor Rutt Enok), Keila Sotsiaalkeskus (esindaja juhataja Riina Sippol).

Segakoor Keila tähistas eelmisel aastal oma 135. tegevusaastat. Paljude lugupeetud dirigentide, nagu Jakob Maaberg, Rudolf Oja ja Juula Virroja, töö jätkajateks ning järjepidevuse hoidjateks Eesti ühe vanima segakoori juures on Anu Matteus ja Arvo Pihlamets.

Anu Matteus töötab segakoor Keila juures 1993., Arvo Pihlamets 1983. aastast. Igapäevaselt töötab Arvo Harju Maakonnaraamatukogus direktori asetäitjana, Anu on olnud muusikaõpetaja ja koorijuht Keila koolides. Pühendunud dirigentide juhendamisel on segakoor Keila esinenud Keila linna üritustel, esindanud Keila linna sõpruslinnades Barsbüttelis, Siguldas, Birštonases, Nackas ja Huittises. Koor on edukalt esinenud mitmetel vabariiklikel koorikonkurssidel , samuti on proovitud jõudu rahvusvahelisel tasemel Randersi koorifestivalil Taanis. Mõlemad dirigendid on olnud ka maakondlike laulupidude üldjuhiks.

Gled-Airiin Saarso

Esitajad: 8 Keila Kooli õpetajat.

Gled-Airiin Saarso on võtnud eesmärgiks muuta Keila Kool parimaks väikelinna kooliks ja selles suunas on tehtud otsustavaid samme.

Nii vaimne kui ka füüsiline õpilaste ja õpetajate töökeskkond Keila Koolis on paranenud viimase kahe aasta jooksul märgatavalt läbi uute traditsioonide, ühiste eesmärkide ja meeskonnatöö väärtustamise. Tähtsaks peetakse individuaalset lähenemist nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kool peab vajalikuks tihedaid kontakte lastevanemate ja terve kogukonnaga. Lastele pakutakse mitmekesiseid võimalusi huvialadega tegelemiseks ja oma isiklike hariduslike eelistuste rakendamiseks. Koolist on saamas kogukonna keskus nii hariduslikus kui ka kultuurilises tähenduses.

Valdo Rüütelmaa

Esitajad: Keila Kultuurikeskus, Keila Linnaorkester, Keila Noorte Brass ja Keila Muusikakooli direktor Andres Teppo.

Valdo Rüütelmaa on alates 2001. aastast õpetanud nii Keila lapsi kui ka täiskasvanuid pilli mängima ja puhkpillimuusikat armastama. Kasvatamaks Keila linnaorkestrile järelkasvu sündis Valdo eestvedamisel Keila Noorte Brass. Kümne aasta jooksul on sealt tuule tiibadesse saanud mitmed noored, kes on asunud õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse puhkpilli erialale.

Valdo Rüütelmaa tegevus on kõigile nähtav. Ei möödu peaaegu ühtegi Keila linna olulist üritust, kus ei osaleks tema juhatatav ligi 30-liikmeline puhkpilliorkester.

Pille Karras

Esitajad: Keila Muusikakool, Harju KEK-i rahvapillorkester ning endiste ja praeguste õpilaste ning lastevanemate nimel Eda ja Erkki Kabel, Leelo ja Tarmo Tammkivi ning Eve Vahar.

Pille Karras õppis pärast Keila Muusikakooli Viljandi Kultuurikolledžis pärimusmuusiku-pilliõpetaja erialal. Pärast kolledžit tuli ta oma kooli tagasi kandleõpetajaks, mille üle võime uhkust tunda, sest rahvapilli saab õppida vaid vähestes muusikakoolides. Pille Karrase õpilaste esinemisi ilmestavad alati põnevad koosseisud, uudne repertuaar ning kõrgetasemeline esitus. Enamiku seadetest õpilaste esitatud ansambliteostele teeb ta ise. Möödunud aastal lõpetas ta EMTA-s magistriõppe.

2009. aastast juhatab Pille Karras Harju KEK-i Rahvapilliorkestrit. Selles orkestris mängivad koos mitu põlvkonda, teiste hulgas ka Pille kolm kandleõpilast. Õpilased ütlevad, et Pilles on see miski, mis teeb heast õpetajast väga erilise õpetaja. Mõistmine, hoolivus, pühenduvus, lugupidamine õpilase vastu on see, mis õpilasi ja nende vanemaid õnnelikuks teeb.

Pille Metsson

Esitaja: EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots

Pille Metsson on Keila Muusikakooli õpetaja akordioni ja oreli erialal ning EELK Keila Miikaeli koguduse organist-koorijuht. Mõlemas valdkonnas on ta saavutanud silmapaistvaid tulemusi ning andnud sellega olulise panuse kogukonna kultuuri- ja vaimuelu arengusse.

Alates aastast 2000 tegutseb ta Keila Miikaeli koguduse organistina ning juhatab koguduse segakoori Miikael. Pille kõrge orelimängu tase paneb ilmselt rõõmustama igaühe, kes satub Keilas jumalateenistusele. Aastatega kogunenud oskused leidsid suurepärase väljenduse 2011. aastal ilmunud CD-plaadil „Berceuse", kus Pille musitseerib koos solist Marika Pabboga. Pille Metssoni orelialane tegevus väärib esiletõstmist ka tema oreliõpilaste tõttu, keda ta koolitab juba kümmekond aastat. Eesti muusikakooli maastikul on oreliõppe eriala täna veel üsna ainulaadne nähe. Pille õpilased on osalenud mitmel rahvusvahelisel orelifestivalil ning leidnud seal tunnustust.

Aastate jooksul on ta tõestanud oma häid võimeid koorijuhina, viies segakoori „Miikael" esinema mitmetesse paikadesse Eestis ja väljaspool.

XI noorte laulu- ja tantsupeol „Maa ja ilm" osalenud kollektiivide juhendajad

Esitaja: Doris Matteus.

Keila lapsed ja noored viisid peole Tiia Peenmaa, Kadi Härma, Anu Matteus, Aire Toms, Anniki Kase, Valdo Rüütelmaa, Triin Viljus, Marika Pabbo, Marge-Elin Roose ja Sille Kroon.

Eelmisel suvel toimunud laulupeost võttis osa 13 Keila kollektiivi: Keila Linnaorkester, Keila Koolist 3 mudilaskoori, lastekoor, segakoor ning 3 laste ja noorte tantsurühma, Keila Muusikakooli lastekoor, Keila linna poistekoor, rahvatantsu segarühm Pillerkaar ning Sille Krooni laulustuudio mudilaskoor. Kokku osales peol „Maa ja ilm" üle 300 Keila lapse ja noore. Viimastel laulu- ja tantsupidudel on eelvalik olnud väga tihe ning kaugeltki kõik kollektiivid ei ole peole pääsenud. Asjaolu, et Keilast on sedavõrd suur osa soovijaid peole pääsenud, näitab meie juhendajate tugevat tööd.

MTÜ Keila Lions Klubi

Esitaja: Keila Avatud Noortekeskuse nimel Tiina Sinijärv. Toetajad: Keila Sotsiaalkeskuse nimel Riina Sippol, MTÜ Pererõõm nimel Malle Künnapas, Keila Kultuurikeskuse nimel Katrin Sassi, Keila Muusikakooli nimel Andres Teppo

Keila Lions Klubi asutati 1994. aastal ja klubis on 27 liiget. Klubi ühendab väga erinevates valdkondades tegutsevaid ja erineva vanusega mehi. Klubi peamiseks eesmärgiks on heategevus, kuid oluliseks peetakse ka pereväärtusi.

Kaheksateistkümne tegutsemisaasta jooksul on lõvid ulatanud abikäe väga paljudele Keila linna inimestele ja asutustele. Igal klubi juubelil korraldatakse Kultuurikeskuses heategevuslik ball. Selle aasta veebruaris toimub Tervisekeskuses juba üheteistkümnes „Veepäev" - lustlik spordiüritus kogu perele. Jõulumeeleolu loomiseks on klubi kutsunud Keila kirikusse huvitavaid esinejaid, viimastel aastatel on pandud õlg alla advendilaada õnnestumisele.

Viimased neli aastat on lionsid kasvatanud Tuula talu põldudel kartuleid. Saaki aitab jagada Sotsiaalkeskus, kes teab kõige paremini abivajajaid.

Harjumaa Muuseumi kollektiiv

Esitaja: Keila Sõpruslinnade Seltsi nimel Ann Eskel-Ustav

Harjumaa Muuseumis tegutseb töökas ja üksmeelne kollektiiv, tänu kellele on tänane muuseumi töö sisukas ning ekspositsioonilt kaasaegne. Igapäevaselt saab huviline tutvuda muuseumis Harjumaad tutvustava püsiekspositsiooniga, muuseumi kollektiivi poolt koostatud uute näitustega ja osaleda üritustel, konverentsidel ning kontsertidel.

Harjumaa Muuseum ei ole pelgalt vanade esemete kogumise ja eksponeerimise paik. Muuseumi ümber on koondunud muuseumi sõprade ring, keda võib näha paljude ürituste organiseerijate ja osalejate hulgas.

Üritusi Harjumaa Muuseumis jagub nii suurtele kui väikestele. Toredad on kevadised linnulauluhommikud ning loodusvaatlused, populaarsed on jõulude-eelsed üritused. Muuseumi leivanädalast on viimasel kolmel aastal osa võtnud enam kui 1200 õpilast.

Mare Sooans

Esitajad: 14 vanemat, kelle lapsed käivad Vikerkaare lasteaias.

Mare Sooans tuli Keilasse lasteaia õpetajaks 1981. aasta augustis. Pärast Sinilille lasteaia sulgemist töötab ta tänaseni Vikerkaare lasteaias. Mare rõõmsast hoolimisest on nende aastate jooksul osa saanud loendamatu arv pisikesi linnakodanikke. Tema lennukatest ideedest on alguse saanud mitmed huvitavad õppekäigud - ta juhendab lasteaia keskkonnahariduse töörühma. Tema säravaist mõtteist on täidetud kõik rühmapeod, alates esinemiskavast ja lõpetades ruumi kaunistamisega. Lisaks lastele kätteõpetatud programmile on kõikides koosolemistes sees alati suur hulk inimlikkust, lihtsust ja soojust.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare