Seltsi juurde sattus Aivi mehe kaudu. Aivi abikaasa oli mesinik. 1976. aastal Tutermaale kolinuna jäid kõik 30 taru Hiiumaale. Keilas hakati kohe ka seltsielus osalema. Esialgu aitas Aivi niisama üritusi korraldada, seltsi liige olemata. „Varsti kutsuti seltsi ka ja pandi kohe juhatusse," naerab Aivi. Aiandus-mesindusseltsi tegevus on nimele kohaselt jagunenud kaheks: aianduseks ja mesinduseks. Kuigi seltsi kuulub praegu 25 mesinikku, on mesindusega tegelejatele seltsi roll palju olulisem kui aiahuvilistele. Aiandusest õppimise ja suhtlemise kohti on palju enam kui mesinikel. „Olid ajad, kui kärgede ja suhkruga mässamise kõrvalt ostis selts mesinikelt ka mesilasmürki," meenutab Aivi. Täna osaleb selts eurorahade eest mesindusprogrammis, mille raames korraldatakse mesilinnupidajatele õppepäevi. Aivi ise mesilastest suurt ei hooli - ta on mesilasmürgile allergiline. Tema pärusmaa on aed - peamiselt need 3000 ruutmeetrit Tutermaal.

Nüüd, novembris on sügistööd tehtud, vaid roosid on veel katmata. Oma aias on tarbeaia osa järjest kahanenud ja suuresti koondunud kasvuhoonesse.

Mesindus ja aiandus saavad seltsi tegevuses kõige rohkem kokku Ohtu teel asuvas seltsi kaupluses, kus pakutakse kaupa nii mesinikelt kui väikeaednikelt. Varasematel aegadel korraldatud laatadest on loobutud.

Tegevust jätkub siiski. Näiteks valib just Keila Aiandus - Mesindusselts välja Keila valla kaunimad kodud, ka Keila linna „Kauni kodu" komisjonis on seltsi esindaja. Kokku saab seltsirahvas iga kuu teisel laupäeval. Algusaegadel olid aiandus-mesindusseltsid lisaks vaba aja veetmisele ja seltsielule tõhusateks abilisteks igapäeva asjaajamiste juures. Seltside kauplused olid riigipoodide napile kaubavalikule oluliseks täienduseks ja väiketootjatele mugavateks kohtadeks kodus toodetu realiseerimiseks.

Aegade ja riigikorra muutudes on paljud sarnased seltsid pidanud oma uksed sulgema. Keila selts elab, ja aktiivselt. Haare ulatab üle kogu Keila kihelkonna ja kaugemalegi - liikmeid on ka Läänemaalt. Seda enam tuleb tunnustada Aivit, kes seni on suutnud seltsi elus hoida. Aivi Jakobson ja ka August Terasmaa pälvivad Eesti Aiandus- Mesinduse Keskseltsi aumärgi.