Keila linna nädala tegija: Dinibek Izbatõrov
Keila Koolis õpetajana töötav Dinibek on isa poolt kasahh, ema poolt jaapanlane. Dinibeki perekonnanimi Izbatõrov tähendab kasahhi keeles rasket teed (iz - tee ; bat - raske). Ta ei täpsusta, kas nime tähendus ka tema eluteed iseloomustab. Eestis on Dinibek alates 1983.aastast, kui elu keerdkäigud tõid Kasahhis sündinud ja Tšetšeenias kasvanud noormehe Pärnu Merekooli õppima.
Dinibeki kodune keel on vene keel, kõik kolm last õpivad Keila Koolis. Dinibek ei salga, et tema eesti keele oskus ei ole ideaalne ja vahel on mugavam oma mõtteid vene keeles selgitada. Aga nii palju oskab ta keelt küll, et eestikeelses koolis tunde anda. Paraku kasahhi keel Dinibekil ununeb, sest praktika puudub.
„See on täiesti normaalne, kui inimene oskab selle maa keelt, kus ta elab, ja tunneb huvi selle maa kultuuri vastu," arvab Dinibek. „Inimene integreerub selle ühiskonnaga, kus ta elab, isegi siis, kui ta seda ei taha. Kui aga inimene peab lugu enda ümber elavatest inimestest, siis aitab ta oma integreerumisele ise kaasa - pingutab ja õpib," on Dinibekil selge suhtumine integratsioonipoliitikasse.
Kogu Keilas elamise aja on ta olnud õpetaja, nii Ühisgümnaasiumis kui Keila Koolis. Lisaks juhendas Dinibek aastaid kyokushin karate trenni. Tema õpilased on esinenud Keila päeval: demonstratsioonidel purustasid poisid paljaste kätega telliseid ja puust plaate. Laste õpetamise on Dinibek huviliste nappusel lõpetanud, kuid ise teeb ta trenni edasi. Tema oskuste taset näitab gi-l kantav must vöö. Lisaks on ta hakanud õppima oma ema-, jaapani keelt.
