Keila linna nädala tegija: Marian Puusepp
Keila ongi ainuke koht, kus sellist võistlust korraldatakse. „Me treenisime koeri praeguse jalgpalliväljaku kohal. Ükskord mõtlesime niisama nalja pärast proovida, kiiresti koerad jooksevad. Näe, mis sest nüüd välja on tulnud," räägib Marian ja viitab käega Tankimäe jalamile kogunenud sajakonnale koerale ja koerte saatjatele. „Mäkkejooksu populaarsus on ilmselt tingitud selle lihtsusest: ta ei nõua omanikult ega koeralt mingit erilist ettevalmistust. Piisab koerast, kes tahab sinuga (ja sina temaga) koos tegutseda. Kaasa saab võtta kogu pere, väike spurt mäele annab osalejatele vahva emotsiooni, tulemus polegi alati kõige olulisem," selgitab Marian.
Kõik see aeg on võistlust korraldanud Marian koos sõpradega, kellega nad 2004.aastal moodustasid klubi Ipson. Klubi moodustasid ainult selleks, et oleks asju lihtsam korraldada ja võistlusi saaks ka Kennelliidus registreerida. "Tore klubi ju meil," lisab Marian.
„Ega me taha miskit tippsporti teha," ütleb Marian. „Üritusi korraldame selleks, et koeraomanikele igapäevastele jalutamistele vaheldust pakkuda," räägib Marian, kes on algusest peale Ipsonit juhtinud. Praegu kuulub klubisse ligikaudu 70 koeraomanikku. Ka võistlustel käib inimesi kaugemalt - isegi Valgast sõidetakse kohale, et sellisel ainulaadsel võistlusel osaleda. Viimastel aastatel on lastud koertel peremehele aja peale mäkke järele joosta kahel korral aastas - kevadpühal ja sügisel isadepäeva ajal. Võistlusi korraldatakse veelgi: on sõnakuulelikkuse võistlus, keilakatele tuntuim aga vast Keila Koera valimine - seal saavad osaleda vaid kohalikud koerad.
Klubi igapäevane tegevus toimub Tammiku teel, väikesel metsalagendikul ühe majapidamise kõrval, kus on klubi harjutusväljak.
Klubi on võtnud nõuks ka koeraomanikele õpetlike loengusarjade korraldamise. Marian on veendunud, et kui inimene on võtnud koera, siis peab temaga ka tegelema ja tema eest vastutama:" Rõõm ja kohustus korraga."
Marianil on päris enda koeri olnud kolm, lisaks lapsepõlvekoerad. Praegu on tal Tiibeti mastif Hera. „Mulle meeldivad koerad. Aga mulle meeldib ka jälgida koeri, meeldib nende psühholoogia. Hea vaheldus ju raamatupidamise tööle," räägib Marian, kes on pea terve elu Keilaga kuidagi seotud olnud, elanud aga siin viimased 14 aastat.
