Oma kujundajatöö algust kirjeldab ta nii: "Sattusin Keila Lehte tänu oma hea sõbra Tarmo soovitusele, kes tolleaegsele peatoimetajale Doris Matteusele mu isiku välja pakkus. Keila linna Infoleht muutus just tol hetkel Keila Leheks ja läbis nii visuaalse kui sisulise uuenduskuuri. Lehe küljendamisega ei olnud ma üldse kursis ja õppisin selle töö käigus paari kuuga selgeks. Algul oli veel mõningaid probleeme ajalehe maketiga ja seetõttu oli pinge päris suur."

Vastates küsimusele, mis on kujundaja töö rõõmud ja mured, kiidab Märt kõigepealt töökaaslasi. Ikkagi viiskas inimene! Raskusteks loeb materjali rohkust ja viimasel hetkel saabuvaid muudatusi. Samas mõistab ta, et see on lehetööle igiomane.

Märt on toimetuse raudnael. Toimetajad vahetusid, aga tema jäi. Nüüd sai aeg ümber, on vaja edasi liikuda. Tegelikult jääjad mõistavad seda täielikult, kuigi esialgu ei kujuta lehetegu ilma temata ette. Eelmisest suurest muutusest on möödas poolteist aastat. Siis vaatas Märt tulijaid üsna kartlikul pilgul: toimetajaks eelmistega võrreldes vanem mees ja veel korrektoriks endine õpetaja. Tore oli aga tunda, kuidas ta meid omaks võttis. Tekkis suurepärane klapp ja koostöö sujus. Märt oli ning jäi muhedaks ja vahvaks kaaslaseks. Oma töös on ta tõeline professionaal - loominguline, kiire ja tark.

Kes soovivad, et Märdil ka edaspidi hästi läheks, peavad hakkama ostma ajakirja Mari. Uus ajakiri alles võitleb oma koha eest meie pisikesel, aga ajakirjaderohkel meediamaastikul. Kujundada ajakirja on aste edasi sellest, mida tähendab ajalehe küljendamine. Kindlasti pakub uus töö palju võimalusi edasiseks arenguks ja eneseteostuseks. Kui arvestada, et Mari peatoimetajaks on ajakirja Anne üles töötanud ajakirjanik Tiina Lang ja tegevtoimetajaks viis aastat Eesti Päevalehe peatoimetajaks olnud Lea Larin, võib koolitajategi latti kõrgeks pidada.

Ole tugev, Märt! Tuult tiibadesse!