Keila linna nädala tegija: Priit Koppel

„Karikatuur on samavõrd kunstiliik nagu maal või graafika või akvarell. Mujal maailmas ollakse sellisel seisukohal, meil paraku mitte," nendib karikaturist Priit Koppel. 2. detsembril avas Priit Harju Maakonnaraamatukogus oma näituse. Väljas on viimase kolme aasta kestel valminud 70 karikatuuri.

Eesti Humoristide Liidu juhatuse liikmena on võtnud Priit südameasjaks seada karikaturism teiste kunstiliikide kõrvale väärikale positsioonile ja kogu liit loomeliitude sekka tõsta. Ta ei ole nõus sellega, et erinevalt teistest kunstnikest ei saa karikaturistid oma tegevuseks mingit riiklikku toetust. „Karikaturism ja huumor laiemalt ei ole meil madalseisus vaid tõrjutud. Isegi KUMUs ei ole karikatuuriosakonda. Ometi ütlevad nimed Gori, Edgar Valter, Priit Pärn inimestele palju enamat kui mitmed tunnustatud kunstnikud," nendib Priit.

4. klassi õpilase Priit Koppeli esimene pilt avaldati 70-ndate lõpus ajalehes Säde. Kui Priit oli kuuendas klassis, vääris ta pilt ajakirja Pikker korraldatud koolinoorte karikatuuride võistlusel kolmandat kohta. Hiljem avaldati Pikris veel kümmekond Priidu karikatuuri. Aga varsti pandi Pikker kinni ja Priit tegi joonistamisesse paarikümneaastase pausi. Paus kestis, kuni hakati välja andma ajakirja Pilkaja ja sealt pakuti kaastöö võimalust.

Karikaturistiks saamisel on Priidu sõnul vaja kolme eeldust: peab olema naljasoon, joonistusoskus ja võime need kaks ühendada.

 „Eestis on praegu umbes 30 karikaturisti, keda avaldatakse," nendib Priit. Mitmed suured ajalehed on võtnud tööle oma karikaturisti ja teistele sealt kõrvalt leheruumi ei jagu. Nõnda on Priit hakanud Pilkaja kõrvalt osalema ülemaailmsetel võistlustel. Esikohti pole tulnud, kuid esikümne kohti mitmel korral. Sellest rääkides pöördub Priit nalja olemusele: „Inimesi häirivad naljad teemadel, millest ei julgeta rääkida. Neid teemasid, millest saaks tänapäeval nalja teha, on küll ja küll. Valitsuse ja poliitikute pilamine on lihtne. Aga inimeste nahavärv, religioon või fašism - nendega tuleb ettevaatlik olla. Ja kindlasti peab arvestama, kus riigis ja kellele nalja teed," räägib Priit, kelle mõnigi pilt on Facebookis tsensuuri ohvriks sattunud või pole konkursile vastugi võetud. Ümber nurga ja ridade vahel ütlemine on aktuaalne tegevus ka tänapäeval. „ Peatsensori rolli kannab siiski oma pere - kui nende jaoks on naljakas, läheb pilt käiku," lisab Priit.

Igapäevaselt tegeleb Rakverest pärit Priit hoopis ühe ettevõtte IT-lahenduste arendamisega. 13 aastat tagasi otsustas ta töökohale lähemale kolida - Keilasse. Veidi aega varem oli ta alustanud petanki mängimist. Eesti meistriks pole just tulnud, aga seal tipu lähedal on oma tasemelt küll. Juhib Tallinnas Kalevi Petangiklubi.

Nii paljude tegevuste kõrvalt on täitsa hooletusse jäänud koolipõlves alustatud närimiskummipaberite kogumine. Aga kogu on märkimisväärne - oma 3000 erinevat - Jaapanist Alaskani.

Muide - 1. detsembril avas oma karikatuurinäituse ka Raimo Aas.