- Eesti Muuseumide Aastaauhindade võitjatele anti auhinnagalal KUMU kunstimuuseumis üle Muuseumirotid. Nominentide hulgas olid ka Harjumaa Muuseumi pedagoogid Nele Kangert ja Liisa Põld ning muuseumisõber Tiina Vikat leivapäevade läbiviijatena aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile.

15. jaanuar -
Keila Muusikakooli uues saalis andis kontserdi Eesti tunnustatuim noor pianist Mihkel Poll. Ema Kadri Hundi ning vanavanemate Reet ja Märt Hundi kaudu Keilaga seotud interpreeti tuli kuulama üle saja muusikahuvilise.

23. jaanuar -
Keila vanim elanik Pauline Saral sai 104-aastaseks. Kahjuks selle aastaga auväärse linnakodaniku pikk tee ka lõppes. Pauline Saral suri 10. augustil.

25. jaanuar -
Keila Rattapood hakkas korraldama terviseradadel suusakooli harrastajatele. Vahepealsete lumevaeste talvede tõttu oli huvilisi rohkesti.

26. jaanuar -
Keila linna kultuuripreemia määramise komisjon valis 15 kandidaadi hulgast tänavused auhinnasaajad: Anu Matteus ja Arvo Pihlamets Keila koorimuusika edendamise ja järjepidevuse hoidmise eest, Mall Siniveer Keila kultuuri- ja ajalooväärtuste hoidmise eest ning Valdo Rüütelmaa Keila puhkpillimuusika traditsioonide taastamise ja kõrgel tasemel hoidmise eest.

31. jaanuar -
Keila Linnavolikogu otsustas osaleda Keila valla algatatud ühinemisläbirääkimistes ning volitas Keila linna ühinemisläbirääkimistel esindama Keila linnapead ja Keila linnavolikogu esimeest.

1. veebruar -
Keilasse saabusid paarkümmend Nieuwegeni Cals College õpilast Hollandist. Nädala siin viibinud lapsed said nautida Eestimaa ilu ja tunda ka krõbedat pakast.

2. veebruar -
Keila Leht tähistas lehe 200. numbri valmimist.

11.veebruar -
Urmas Veersalu kutsus linnarahvast Jõeparki Punase Vähi piirkonda uisuplatsi tegema ja uisutama.

19. veebruar -
Harjumaa Muuseumis tähistati Vääna mõisaproua Pauline Luise von Stackelbergi 200. sünniaastapäeva. Andeka heegeldaja kavandite järgi tehtud pitse jätkus nii näitusele kui ka raamatusse.

20. veebruar -
Harju Maakonnaraamatukogu koostöös Keila Kooli raamatukoguga korraldas uues koolihoones kohtumise Keilast pärit Katri Kuusiga, kes rääkis oma raamatust "Minu Kasahstan".

21. veebruar -
Põhja-Eesti Regionaalhaigla sai endale kolm uut kiirabisõidukit, millest üks tuli Keila kiirabi käsutusse.

23. veebruar -
Keila Kiwanise klubi kutsel saabus Keilasse Gruusia sõpruslinna Tšiatura linnavalitsuse esindajana Lali Vashadze. Külaline osales ka Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

26. veebruar -
Võru Spordikeskuses toimunud Balti noorte maavõistlusel tuli kahekordseks võitjaks Aet Laurik. Esikohad tulid kaugushüppes ja 60 meetri jooksus.

8. märts -
Kultuurikeskuses oli naistepäeva töötuba. Õpiti kahte täiesti erinevat tehnikat: mikro makrameed ja traadiväänamist.

10. märts -
Terviseradadel toimusid Keila suusapäevad: lahtised meistrivõistlused suusatamises ning Tiimspordi teatesuusatamine.

15. märts -
Linnavalitsus kinnitas algusega 1. august 2012 Vikerkaare lasteaia juhatajaks Pärje Ülavere. Alates 2011.a augustist koos perega Keilas elav Ülavere töötas aastaid Tallinna lasteaia Kikas juhatajana ja jätkab õpinguid Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instiduudi doktoriõppes.

21. märts -
Noortekeskuse statistikanädala puhul loendati Keila Noortekeskuse külastajaid. Nädala külastatavuse rekord oli kolmapäeval, kui noortekat külastas 163 inimest.

5. aprill -
Ensto Enseki Keila tehases võeti kasutusele uudne silikoonimistehnoloogia.

11. aprill -
Keskkonnakuu avas Keila Koolis toimunud õpilaskonverents "Ilmapilt".

20. aprill -
Keskväljakule istutati püsijõulupuu, mis toodi Saksamaalt, Euroopa ühest vanimast Brunsi puukoolist. 7 meetrit kõrge ja keskkonnavahetuse harjutamiseks 7 korda ümber istutatud harilik kuusk peab enne jõulupuu rolli korralikult juurduma, mullune vihmane suvi oli selleks soodne. Kuuse istutamise juures viibisid neli jõuluvana ja Keila lasteaedade lapsed.

22. aprill -
Keila linn korraldas südamenädala raames ja koostöös Eesti Golfikeskusega käimisürituse "Keila kõnnib golfirajal".

24. aprill -
Keila Linnavolikogu otsustas sõlmida Keila linna ja Soome Vabariigi Kerava linna vahel partnerluslepingu. Kerava linn oli sarnase otsuse teinud juba 10.aprillil. Partnerlusleping allkirjastati Keila päeval. Kerava on juba teine Keila sõpruslinn Soomes.

25. aprill -
Notari juures vormistati Keskväljak 15 maja müügileping. Ostjaks oli Plutocrat international trade, investments & consult OÜ. 25.mail avalikustas Erakool Läte, et just nemad kolivad peatselt sellesse majja, riputades hoonele sellest kõneleva plakati.

1. mai -
Miikaeli kirikus toimunud Keila linnaks nimetamise 74. aastapäevale pühendatud kontserdil allkirjastati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodava Keila Kooli Rudolf Oja fondi asutamisotsus. Fondi põhimõtted on: toetada silmapaistvaid õpetajaid ning toetada muusikahariduse oma elukutseks valivaid õpilasi.

2. mai -
Keila linna sotsiaaltöötajad said kätte oma kaks elektriautot Mitsibishi i-MiEV, mille Eesti riik ostis saastekvoodi tehinguga.

7. mai -
Pärast rasket haigust lahkus 57. eluaastal meie hulgast õpetaja ja sõpruslinnade liikumise aktivist Eva Allast.

11. mai -
Pidulikult avati AS-i Saajos uus tehas. Väidetavalt on tegemist Skandinaavia modernseima terasustetehasega.

17. mai -
Keila Linnavalitsus kinnitas heakorrakonkursi komisjoni ettepanekul konkursi "Kodud kauniks" parimaks väikeelamute grupis Kruusa t 7 perekond Nirgi elamise. II koht - Tervise t 33, III koht - Hommiku t 3. Kortermajade grupis võitis Paldiski mnt 48, II koht - Kruusa t 15. Ettevõtete ja asutuste grupis sai I koha AS Keila Vesi (Uus-Paldiski mnt 2 reoveepuhastusjaam) ja II koht Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit (Männiku tn 1a Jehoova Tunnistajate Kuningriigi Saal). Perekond Nirgi kodu tunnistati hiljem Harjumaa eelvoorus II koha vääriliseks.

24. mai -
Tiimspordi võitjaks tuli Glamox.

26. mai -
Keila päev. Keila ja Kerava linnapead Tanel Mõistus ning Petri Härkonen avasid Keskväljakul asuval sõpruslinnade postil Chiaturale ja Keravale osutavad viidad. Päeva sisustasid traditsiooniline laat ja rohked kontserdid.

27. mai -
EELK tunnistas Keila Muusikakooli õpetaja Pille Metssoni aasta kirikumuusikuks. Keila Miikaeli koguduse organist Anne Sarrap pälvis EELK tänukirja.

28.mai -
Keila Muusikakooli õpilane Theodor Teppo (8a) saavutas Hiiumaal X Rudolf Tobiase nim klaveriõpilaste konkursil kuni 12-aastaste õpilaste vanuserühmas I koha ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu eripreemia.

31. mai -
Varahommikul suri Harju KEK-i rahvapilliorkestri pikaajaline juht, Keila kultuuripreemia laureaat Milvi Korsen.

1. juuni -
Keila Linnaorkester tähistas suurejoonelise kontserdiga Kultuurikeskuses 115. sünnipäeva. Keila Linnaorkestri eelkäijateks olid Keila Laulu ja Muusika Seltsi Mängukoor 1897 - 1912, Keila Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi Puhkpilliorkester 1913 - 1950, Keila Kultuurimaja Puhkpilliorkester 1951 - 1971 ja Harju KEK-i Puhkpilliorkester 1972 - 1991. Selle aja kestel on orkestril olnud 19 dirigenti.

5. juuni -
Keilas viibis külaskäigul heategevusorganisatsiooni Lions 2. Vice President Barry J.Palmer Austraaliast koos abikaasaga.

9. juuni -
Tervisekeskuses toimus „Keila Cup XI" ujumisvõistlus, mis läheb ajalukku sellega, et siin püstitati täiskasvanute Eesti rekord - Pavel Narõškin Tartust alistas 200 meetris liblikujumises esimesena maagilise 2 minuti piiri- 1.59,02. Läbi aasta on häid tulemusi saavutanud ka Keila Swimclubi noorujujad.

12. juuni -
Keila Linnavalitsuse ja Lemminkäinen Eesti AS vahel allkirjastati Keila Tööstuspiirkonna projekteerimisehitusleping. Lepingu maksumuseks on 2,2 miljonit eurot. Tööde käigus ehitatakse endisel Keila Teraviljakombinaadi territooriumil välja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonitrassid, uuendatakse Tööstuse ning Linnamäe tänavate katted ning valgustus, samuti ehitatakse välja kergliiklusteed. Tegemist on viimaste aastate suurima investeeringuga Keila linna ettevõtlust toetavasse taristusse.

18. juuni -
Kell 13.30 avati veevool Keila jõe vasakus harus.

19. juuni -
Rio de Janeiros Ipanema rannas oli ÜRO säästva arengu konverentsi sissejuhatusena "Teeme ära" maailmaaktsiooni "Let's Do it World Clean-Up Action" tutvustus. Eesti Linnade Liidu esindajana osales üritusel Keila linnapea Tanel Mõistus.

20. juuni -
Segakoor Keila sõitis kontsertreisile Gruusiasse, sõpruslinna Chiaturasse.

23. juuni -
Võidupüha. Maakaitsepäeval Raasikul esindavad Keilat linnavolikogu esimees Ago Kokser ja abilinnapea Enno Fels. Keila kaitseliitlaste abil jõudis tuli kell 17.30 Keilasse Vabadussõja ausambaks ehitatud algkoolihoone juurde.

25. juuni -
Harju Maakonnaraamatukogu alustas laenutamist uutes ruumides Keila Kooli Paldiski maantee poolses tiivas. Sel puhul pakkusid bibliograafid oma sõpradele ja lugejatele hommikukohvi ja torti. Kohaletulnuid tervitas ajaloolane Hillar Palamets, kes on raamatukogu lugeja aastast 1938. Saabus teade, et 6.juunil otsustas Tallinna Ringkonnakohus rahuldada Keila linna kaebuse Harju maavanema korralduste tühistamise või õigusvastasuse või tühisuse tuvastamise nõuetes. Otsuse põhjal kuuluvad viis Paldiski linnas asuvat maatükki ning neil asuvad hooned, sealhulgas kooli- ja lasteaiahooned Keila linna omandisse.

26. juuni
- Keilalane Kalle Elster määrati Lionsite rahvusvaheliseks direktoriks LCI juhatuse avalike suhete komiteesse (Public Relationship Committee).

27. juuni
- Keila JK võitis Keila jalgpallistaadionil FC Nõmme United meeskonda 7:0.

Tegemist on Keila Lehe toimetuse valikuga. Kroonika avaldamist jätkame järgmises lehes.


Kroonika väärtus kasvab aastatega

Linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht on linna kroonikat koostanud juba aastaid. Selle väärtus kasvab aastatega. Võib vaid ette kujutada, mis pilguga loetakse tänaseid ülestähendusi näiteks 50 või 100 aasta pärast.

Valdur, mis aastast hakkasid kroonikat tegema ja kust tuli see mõte?

Oma vanu faile uurides selgub, et ilmselt aastast 2006. Olin tol aastal hakanud tegema nädala kokkuvõtteid. Aasta lõpus nägin, et suur osa aasta kokkuvõttest on juba tehtud - asi see siis nädala kokkuvõtted ühte faili koondada ja ära toimetada. Ka pilte hakkasin samal ajal valima ja koondama.

Kui põhjalik oli esimeste aastate kroonika ja kui mahukaks on see tänaseks kasvanud?

2006. aasta kronoloogia oli 9 lehekülge teksti, 2007. aastal 32 lehekülge, 2011. aastal koos pildiallkirjadega 195 lehekülge. 2012 tuli kroonikat kokku 212 lehekülge. Maht kasvab veelgi - ennekõike tänu varasemast paremale infolaekumisele - linnas on mitmeid inimesi, kes aitavad oma info lisamisega nädala kokkuvõtteid koostada. Suur tänu neile, ega üksi polekski võimalik täiuslikku kokkuvõtet teha, mis ei tähenda, et kronoloogia tänagi täielik oleks.

Milline on olnud tagasiside?

Harjumaa Muuseumi inimesed on kronoloogiat saades aitäh öelnud ja pannud lugemissaali riiulisse. Ju peavad siis vajalikuks, mis suuremat tänu siit enam tahtagi . Suurem osa sellest tööst on ju tööajal tehtud ja palka olen Keila linnalt ka saanud.

Kas taolist kroonikat tehakse ka mõnes teises omavalitsuses?

Täpselt uurinud pole, kuid küllap ikka tehakse - iseasi, kas just täpselt sarnasel kujul. Läbi aegade on ikka kohtadel kroonikuid olnud. Ka kohalik ajaleht on ju omal moel aja lugu.

Kas kõik need kroonikad on jõudnud Harjumaa Muuseumi fondidesse?

Jah, kronoloogiad on hoiul Harjumaa Muuseumis, huvilistele vabalt saadaval - paberkandjal ja digitaalselt. Pildid on muuseumis peamiselt digitaalselt.