Keila linnavõim tahab linnalähedased külad Keilaga liita
Plaan sai linnavolinike enamuse heakskiidu 31. mai linnavolikogu istungil, aga kavatsusega tuldi lagedale juba mai keskpaigas ning saadeti 10 linnavoliniku poolt algatatud külade liitmise eelnõu arvamuse avaldamiseks nii naabervaldadele, asjaga seotud külade esindajatele, Harju Maavalitsusele ja Rahandusministeeriumile. Linnavolinikud põhjendasid oma plaani sellega, et tegu on vahetult Keila linna mõjusfääris olevate endise Keila kihelkonna küladega, mille jaoks Keila linn on tõmbekeskus, ja mis on praegu linnast kunstlikult lahutatud ning mõistlik liita Keila linnaga. Nad arvavad, et piirnevate alade ühendamine Keila linnaga toimuks omaaegse kihelkonna piirides, s.o. omatakse ühist kultuurilist identiteeti ning sarnast kultuurilis-ajaloolist tausta.
Kuna vastust oodati vaid napi kolme päeva jooksul, siis väga sisulisi seisukohti selle aja jooksul anda ei jõutud. Näiteks Saue vallavalitsus kirjutas linnale, et sellised otsused kuuluvad seaduse järgi volikogu otsustuspädevusse ning kiirelt Aila, Valingu ja Tuula külade võimaliku Keilaga liitmise osas seisukohta võtta ei saa. Esialgse vastuse saatis linnale ka Aila küla esindaja Janis Ivask. Ta vahendas küla põhjaosas asuva Pikamäe ja Mäe tee elanike ning leidis, et selle piirkonna elanikud tarbivad ü hetkel eelkõige Saue ja/või Tallinna linna erinevaid teenuseid. Kuigi Keila linn on kahtlemata väga tähtsa piirkondliku mõjuga tõmbekeskus, ei oma Keila linna poolt pakutavad teenused olulist mõju meie elanike elukvaliteedile, leidis ta. Pigem nähakse tema hinnangul tulevikus haldusreformi ja omavalitsusüksuste ühinemise tuhinas seda, et Aila küla põhjaosast saab osa Saue linnast – kui vaadata kasvõi piirkonna kaarti või ühiskanalisatsiooni ja veevärgi ehitamise plaane, siis tundub see tulevikus kõige loogilisem tee.
Oma seisukoha külade liitmise mõttele on linnale saatnud ka riigihaldusminister Arto Aas. Minister leiab, et Keila linn on keskuseks suurema piirkonna elanikele kui ettepanekus välja toodud külad ning soovitab kohalike lomavalitsustel arvestadaühinemisi kavandades perspektiivi ning elanike huvide ja tegelike keskustega ning soovitab kaaluda läbirääkimiste algatamist suuremas piirkonnas kaasates naabruskonna haldusreformi seaduse eelnõu kriteeriumi (vähemalt 5000 elanikku) mittetäitvaid omavalitsusi.
Võimalus omavalitsuste piire suuremat pilti silmas pidades vaadata olnuks Keila kandis täiesti olemas – märtsis tegi Keila vallavolikogu Keila ja Paldiski linnale ning Padise, Vasalemma ja Nõva valdadele ettepaneku hakata ühinemisläbirääkimisi pidama. Kõik teised selle ettepaneku saanud omavalitsused on tänaseks kõneluste algatamisega soostunud, vaid Keila linnavolikogu otsustas läbirääkimiskutse tagasi lükata. Lähikuudel peaks selgust saama, mida kõnealuste külade elanikud ja vastavate vallavolikogude otsustajad Keila linna algatusest arvavad. Keila naabruskonna valdadel on aega ühinemisläbirääkimiste pidamiseks aasta lõpuni – praegune haldusreformiseaduse eelnõu näeb ette, et alla 5000 elanikuga valdade osas alustab vabariigi valitsus tuleva aasta alguses sundliitmisprotsessi.
