Õnnetuse läbi ratastoolis viibivale Tanelile oli liikumist hõlpustav trepironija eluliselt tähtis, et ta saaks naasta aktiivse elu ja õpingute juurde.

Inimesi kutsuti üles annetama neile mittevajalikke, kuid kasutuskõlblikke asju, mida kaupluse Sõbralt Sõbrale avaras tagaõues toimunud heategevuslaadal maha müüa. Ning asju annetati. Toodud esemete järgi võis teha läbilõike kogu Keila kogukonnast.

Kohe pärast esimeste kuulutuste ilmumist hakkasid laekuma annetused Sõbralt Sõbrale kauplusesse, kes ulatas laada korraldajatele lahkelt oma abikäe. Mida lähemale tuli laada toimumispäev, seda tihedamalt hakkas saabuma annetusi. Mõnel päeval oli neid nii palju, et asjade sorteerijatel kippus jaks otsa lõppema. Toodi nii uut kui vana. Päris uut, millel veel hinnasildidki küljes, ning sellistki, mis ilmselgelt keldri või pööningu koristamisel näppu jäänud. Omad ostjad olid ka aastakümnete vanusel kraamil - vintage on ju moes.

Nii tekkis laadale mitu meetrit riidepuid stiilsete retrohõnguliste naisterõivastega. Lisaks rõivastele annetati ohtralt raamatuid, tarbekaupa ning isegi mööblit.

Laadapäeval oli ilm ideaalne, päeva peale kippus päike isegi liiga tegema. Ostjaid oli rohkelt ning müüjatel käed tööd täis. Lisaks ostjatelemüüjatele tuli kohale veel inimesi, kes viimasel hetkel annetusi tõid. Kohal ka Keila kohalik käsitöösalong Vaarikas Vahukoorega, kes tutvustas soovijaile, kuidas kasutatud materjale uuele elule äratada.

Laat kulges nii otseses kui kaudses mõttes päikeselises meeleolus. Laadaliste tuju aitas helgena hoida igati sobiv kandlemehe kontsert, mis kestis kogu laada toimumise aja. Ka nahkdiivani ja tugitoolide müügiks korraldatud minioksjon kulges sujuvalt.

Südame tegid soojaks laadaväravas kauplev mehemürakas koos pisipojaga, kes kauplesid kunstlilledega. Sellistega, mida on kena riietele ehteks kinnitada. Lilled oli valmistanud nende pereema nobedad näpud. Tallinnast kohale tulnud lahke perekonna tublidus tõi kokku peaaegu kümnendiku laada tulust.

Eks tublid olid kõik - nii need, kes annetusi tõid, need, kes laada organiseerisid ja kaupa müüsid, kui ka need, kes oma rahakoti Taneli heaks avasid. Väheste eranditega oli tegu just Keila kohalike inimestega. See on hea märk, mis räägib tervest ja kokkuhoidvast kogukonnast. Tanel on nüüd oma trepironija kätte saanud. Raha oli koos küll juba mõnda aega tagasi, kuid vahepeal on kulunud aega ka tehniliste pisiasjade täpsustamise ja kontrollimisega. On ju 2900 eurot piisavalt suur summa, et seda mitte uisapäisa kulutada.

Eraldi tuleks öelda suursuur aitäh Sõbralt Sõbrale kauplusele. Laada raames osutati ohtralt isetut abi nii rahaliselt kui abiliste näol. Kui laada tulu tõi trepironija hinnast üle kahe kolmandiku, siis kogutud kraami müüdi kaupluses veel pärast laata ning lõpuks ikka puudu jäänud osa lisasid just nemad. Lisaks põnevatele ostudele saab selle poe kaudu toetada ka hädalisi mujal Eestis. Sõbralt Sõbrale aitab Eesti abivajajaid aasta läbi. Kaupluseketi projekti „Hoolime koos" tulu läheb just Eesti sotsiaalprojektide rahastamiseks ning selleks saab jätkuvalt oma kasutuskõlbulikke asju annetada.

Lõpetuseks tahaks edastada perekond Lindmäe siirad tänusõnad kõigile asjaosalistele - eeskätt muidugi kõigile annetajatele ja ostjatele, aga ka abiks olnud Keila Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale ja sotsiaalkeskusele, Ohtu 2 korteriühistule, kes oma territooriumi kasutada lubas, ning laada korraldanud Keila baptistikogudusele.
_____________________________________________________________________________

Me kõik tahame tunda end vajalikuna

Eelmisel nädala kolmapäeval käis Tanel linna sotsiaalkeskuses, kus ta näitas maja klientidele filmi „Nukitsamees".

Filmide näitamine võiks olla Taneli järjepidevaid tegevusi. See aitaks ta kodu nelja seina vahelt välja ja annaks tunde, et sa oled kellelegi vajalik.

Trepironijat tal veel kaasas ei olnud, sest enne on vaja osta uus ja tugevam ratastool. Selle saabumiseni läheb veel nädalaid. Seekord tõusis ta trepist teiste abil.

Tanelil on kodus väga suur filmide kogu ja paljusid neist on ta vaadanud lugematu arv kordi. Filmide vaatamine on hea ajaviide ja mõtete koondaja.

Miks mitte neid teistelegi näidata. Küsimusele, mis on tema lemmikfilm, vastas Tanel, et „Terminaator 2" ja lisas, et ehkki märulifilmid meeldivad talle kõige rohkem, vaatab ta muudki. Tanel on ratastooli aheldatud pärast liiklusõnnetust 8 aastat tagasi vana-aastaõhtul.

Ta ise ei mäleta sellest õnnetusest midagi, kuid ema Endla Lindmäe sõnul juhtus kõik Hüüru silla juures. „Ilmselt kattis maanteed must jää, ta auto sattus teel Tallinna külglibisemisse ja põrkas kokku vastutuleva autoga," selgitab ema. „Kuigi turvavöö oli kinni, sai talle saatuslikuks peatrauma ning hiljem MRSA infektsioon haiglas. Meie lootused olid vahepeal nullilähedased, aga ta jäi elama."

Tanel oli õnnetuse hetkel 22-aastane ja Polütehnikumis jäi lõpetamata viimane kursus.

Ema ja poja soov on jõuda kord nii kaugele, et kool ära lõpetada. Olgu tee selleni kui pikk ja raske tahes.

Arvutiga sinasõber on Tanel tänagi, suurem osa suhtlemisest käib arvuti teel. Tanelil on Facebookis oma konto. Kõige kaugem kirjasõber elab Ameerikas ja kokku on sõpru 249, ütleb ta teatava uhkusega.