Koerad ise elavad Harjumaal Anija vallas, aga oma sõbraliku iseloomu tõttu majavalvuriteks ei kõlba, sest valveinstinkt puudub neil täiesti. Nii teevadki nad parema meelega Viimsi Vabaõhumuuseumis kelgusõitu. Selle aasta plaan on selline, et lume saabudes on koerad Vabaõhumuuseumis ametis pühapäeviti kella 12-st kuni kella 15-ni. Täpsem info kuupäevadest ja kellaaegadest tuleb üles Rannarahva Muuseumi kodulehele, FB-sse Rannarahva Koda ja kutsude enda kodulehele www.occhilupo.ee.

Viimsi Vabaõhumuuseumi rada meeldib koertele

Huvitaval kombel Viimsi Vabaõhumuuseumi rada kohe meeldib koertele sedavõrd, et neile kasvavad n-ö tiivad ka jõujooki manustamata.

Üleüldse meeldib Siberi husky tõugu koertele kelguvedu ja ühtse meeskonnana töötamine. Ei maksa arvata, et kelgu vedamine on nende jaoks sundus, nad lausa naudivad seda ja sõna otseses mõttes ootavad lund ja sellega saabuvat kelgutamise võimalust.

Tõenäoliselt meeldib Viimsi kelgurada koertele seetõttu, et see 0,5 km on neile paraja pikkusega, et hoog üles saada, aga veel mitte ära väsida, aga ka vaheldusrikkuse poolest, et mitte ära tüdineda. Pole ju tegemist tavalise rajaga, vaid alguses pisut maad sõiduteega paralleelselt kulgeva kergliiklustee lõiguga, kus saab autodega kiiruses mõõtu võtta, pärast mida keerab põnev järsk kurv metsavaheteele.

Seda ei maksa karta, et koerad sõiduteele jookseks, sest tegemist on koolitatud loomadega, liiatigi eraldab kergliiklusteed autoteest lumehang. Metsa vahele jõudes tuleb algul väike tõusuke, millele järgneb aga koertele nii meeldiv langus, kus neil on kombeks kiirendada, nii et kahel pool teed kasvavad kuused lausa lendavad mööda.

Kelgukoerad kihutamas mööda kergliiklusteed

Siberi huskyd on inimestega väga sõbralikud ja heasüdamlikud, lasevad rahumeeli end patsutada ja sügada, ka suurel seltskonnal korraga.

Lõbusõiduks rakendit valmis pannes saab tavaliselt esimesena paika juhtkoer. See ei ole oluline, et juhtkoer just esimesena panna, aga siis on ta lihtsalt rahulikum. Koerad on karjaloomad ja neile meeldivad kindlad raamid. Kui reeglid on paigas, siis ei ole vaja ise nuputada, kelle üle domineerida.

Kuigi hierarhia on huskyde jaoks oluline, pole sellel rakendis enam tähtsust, kuna seal määrab järjestuse inimene. Nagu öeldud, huskyd koduvalvuriks ei sobi, kuna puudub valveinstinkt. Sama käib reviiri kohta. Mis on paljude tõugude jaoks väga oluline - valvatakse oma territooriumi. Aga huskydel on sellest täitsa ükskõik.

Kui keegi tuleb huskyde alale, siis hakkavad nad suurest rõõmust ulguma, nii et maja ja vara kaitsmisel nende peale loota ei saa, kuid hea valvesignalisatsioonina töötavad küll.
 
Siberi huskyd on inimestega väga sõbralikud ja heasüdamlikud.

Hea kelgukoera põhiomadus on veotahe, juba kutsikaeas on veotahet väga lihtne ära tunda. Esimene märk on see, et jalutama minnes üritab ta natukene rohkem rebida. Jalutamise mõttes on see halb, kui koer rebib, aga tõu seisukohast on see hea näitaja, sest koera jaoks pole vahet, kas ta veab kelku või peremeest. Sageli küsitakse, et kummad on paremad kelgukoerad, kas emased või isased. Tegelikult on head mõlemad - emased on küll sihikindlamad, isased aga jõulisemad, kuigi teisalt ka kergesti mõjutatavad, näiteks lõhnadest, või tahavad nad kangesti lund kollaseks värvida. Ideaalses kelgukoerte rakendis on mõlemast soost loomi.

Kui tavaliselt arvatakse, et juhtkoer peab olema alati isane, siis nii see tegelikult pole.

Ka emane koer võib olla juhtkoer, kui tal on selleks sobiv iseloom. Esiteks peab ta olema aldis inimesega koostööks, sest ta peab kuulama käsklusi. See on kõige olulisem omadus.

Lisaks koostöövalmidusele peab ta olema küllaltki võimukas, sest peab allutama teisi koeri, et need järgneksid talle sinna, kuhu inimene juhtkoera suunab. On ka neid koeri, kes on küll valmis inimesega koostööd tegema, aga muidu on ludrid - siis tõmbavad teised rakendi lihtsalt metsa... Ka on juhtkoera puhul oluline, et ta oskaks tempot hoida ja vajadusel seda ka lisada.

Tavaliselt pannakse kelgukoeri rakendisse kahe kaupa kõrvuti. Vaid erandkorras, kui näiteks sõidetakse üle jää, rakendatakse neid lehvikuna, et raskust hajutada. Rakendis olles juhinduvad koerad vaid nende ees olevast kaaslasest. Koeri rakendisse seades tuleb arvestada ka n-ö iseloomude sobivust.

Tuleb ette olukordi, kus kõrvuti vedama pandud loomad omavahel lihtsalt ei klapi, kuid seda juhtuvat harva. Kui nad saavad aru, et läheb tööks, siis suudavad ka vihavaenlased üksteisega leppida. Lisaks juhtkoerale tuleb hoolikalt valida ka rakendi viimast paari, seal paiknevad loomad peavad olema tugevad ja targad.

Tugevad, et jaksaksid vedada, ja targad, et oskaksid näiteks mäest alla sõites kelgu eest ära tulla. Samuti ei tohi tagumised koerad kurve lõigata, muidu lõpeb kelgusõit puus.

Siberi huskyt võttes tuleb arvestada sellega, et korterisse nad väga ei sobi ning neid pidades on vaja korralikku aeda. Nad üritavad igatpidi läbi aia minna, küll ülevalt, küll alt, aga põhiliselt ikka alt, sest on kõvad kaevajad. Auke ei kaeva huskyd mitte ainult seiklema minemiseks, vaid suvel ka selleks, et end jahutada.

Kelgukoeri võttes tuleb kindlasti teada, et nad tahavad palju liikuda. Iga päev ei pea nendega jooksmas käima, aga ülepäeviti peaksid nad saama end tühjaks joosta. Seetõttu ongi Viimsi Vabaõhumuuseum neile koertele hea koht, kus ennast välja elada ja kasulik vajalikuga ühendada. Koerad ootavad kõiki huvilisi kelgutama!