Ajalooliselt seostub paikkond muinasaegse Põhja-Eesti rannakultuuri ning Läänemere laevateedega. Kala on olnud väga olulisel kohal nii rannarahva toidulaual kui ka sümbolites. Näituse tööd on edasised vormiotsingud kalade teemal. Suurt tähelepanu on pööratud puupõletusele ja selles tehnikas võimalikele katsetustele.

Puupõletus on iidne keraamikavalmistamise meetod, mida tänapäeva kunstnikud jälle avastavad selle loodusläheduse ja loomingulisuse tõttu. Oma sisemuses 1300° C juures mühiseva tuleleegiga meenutab ahi põletuse lõppfaasis mingit suurt müstilist olendit. Hiinlased kutsusid oma vanu puupõletusahje draakoniahjudeks.

Põletusprotsess moodustab puupõletuses olulise osa taiese valmimisest. Tuleleek maalib skulptuure, jättes esemetele erinevaid värvivarjundeid. Suures kuumuses sulanud tuhk ja sool moodustavad glasuurikihi. Puupõletusest ei tule kunagi kaht ühesugust taiest.

Peipsiäärses Kasepää külas (vana kirjapildi järgi Kaszepehe) on vene vanausuliste palvela pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist. Vanausulised ise jõudsid Peipsi äärde veelgi varem, selle põhjuseks oli patriarh Nikoni võimuletulek Venemaal ning sellega alanud õigeusu kiriku reformimine.

On hämmastav, millise järjepidevusega on see rahvakild Eestis oma traditsioone hoidnud ning kandnud. Siiani võib Peipsi-äärsetes külades näha vanausuliste kombestikku kuuluva maslenitsa-nuku ehtimist ning selle põletamist. Maslenitsaga alanud pika paastu lõpetab pashapüha - vene lihavõtted, mis on meie omadest veelgi kirevamad. Sellel lihavõttenädalavahetusel muutuvad vanausuliste kalmistud omamoodi uhketeks, värvilisteks kogunemispaikadeks. Hiljem kaetakse kodudes pidulik pashalaud, meeleolu on ülev.

Nõukogude ajal olid Peipsi venelased, ka siinsed vanausulised väga heal elujärjel: kasvatati sibulaid, kurke ja tomateid, põhitulu tuli Vene turgudelt, kus käidi aiasaadusi müümas. Ehitati uusi maju, üha uusi kasvuhooneid.

Püüti hoogsalt kala. Eesti taasiseseisvumine mõjus Peipsi vanausuliste elujärjele omamoodi vastupidiselt. Sellal, kui eestlaste elu paranes, kadus venelastel nende põhiline teenistus - Vene turul pärast piiride sulgemist enam käia polnud võimalik, aiapidamised tõmmati koomale. Kiratseti. Praegu on Peipsi-äärne saamas vaikselt uut hoogu.

Seda on välismaalaste kõrval (kes vahest alati kohalikku kultuuritausta ei tea ning tunneta) avastamas ka eestlased. Näitus "Keraamilised kalad ja vene vanausulised" on Rannarahva Muuseumis üleval 3. novembrist kuni 10. detsembrini 2011.