Kerttu Ellermaa: oma randa ikka jalgsi
Rannad on meie ühine vara, ühine rikkus. Mida me siis - tahame seda või ei - peame jagama ka teiste puhkajatega, tulgu nad lähedalt või kaugelt. Kus on aga puhkajad, seal on ka jäätis, seal on õllepudelid, kilekotid, grillrestid... Vahel ka suurem või väiksem trall. Homme tahame aga minna sama puhtasse randa kui täna... Supelrannad peavad korras olema!
Et see just nii oleks, seisab hea valla heakorraspetsialist Kerttu Ellermaa. Saaremaalt pärit tüdruk, kes hariduse saanud Tartu Ülikooli Türi Keskkonnakolledžis ja nüüd vallavalitsuse ametnikuna teist aastat ka supelrandadel silma peal hoiab.
Randa hooldab firma
Kerttu Ellermaa: "Igal hommikul kella 9 paiku sõidan rannad läbi. Selleks ajaks peab olema praht koristatud, prügiurnid tühjaks tehtud. Sõnaga - eelmise päeva puhkajate jälgi ei tohi näha olla."
Randade korrashoiuks on vald sõlminud konkursi korras hoolduslepingud erinevate firmadega. Tilgu randa hooldab Otemarina Jahtklubi, Tabasalu ja Suurupi randa Tänavapuhastuse AS, kõige ulatuslikumat rannaala, Vääna-Jõesuu randa, peab korras AS Kesklinna pargid. Kõigil firmadel on hooldustöödeks kolmeaastased lepingud.
"Hea, et Tilgu ranna hooldamise on kohalik jahtklubi enda kanda võtnud. Ikkagi kohalikud, teavad, mis probleemid rannaga on, mis või kes puhkajaid kõige enam häirib," ütleb Kerttu Ellermaa.
Vääna-Jõesuu, valla suurima ja tuntuima rannaga on aga kahepidised lood - Vääna jõe vasakule kaldale jääv rannaala koos telkimis- ja lõkkeplatsidega on Riikliku Metsamajandamiskeskuse (RMK) hallata, jõe parem kallas koos pikema rannaribaga on aga valla hooldusala.
"RMK-l on ka oma telkimisplatsid reeglina hooldatud, lõkkepuidki veetakse regulaarselt juurde. Vääna-Jõesuu metsaalune on suviti ka motomeeste ja jalgrattaga rändajate aktsepteeritud kokkutulekupaigaks. Loomulikult sobib siis ka omadel merevaatega metsa all piknik püsti panna," kiidab Kerttu Ellermaa RMK telkimisplatse Vääna-Jõesuu rannas.
"Kui aga vahel mõni noortekamp keerab raadiol bassid põhja või jätab oma laagri lagana maha, koristajad ei jõua aga õigel ajal jaole - kohe helistatakse," läheb Kerttu Ellermaa tõsisemaks. "Seda juhtub õnneks harva, paar korda hooajal."
Probleem parkimisega
Kõik on korras, rannad valmis suvitajaid vastu võtma, aga ometigi mõlgub paljudel inimestel meelel küsimus - miks Harku vallas pole niinimetatud avalikku randa, rohelise lipu ja vetelpäästjaga? Seda enam, et paljukirutud vene ajal oli Vääna-Jõesuu avaliku ranna staatuses, kus pidas valvet vetelpääste, käis ringi jäätisemüüja, olid lastele kiiged ja liumäed. Nüüd on muidugi võrk- ja jalgpalliplats, aga...
Kerttu Ellermaa: "Olen seda asja uurinud. Enam avaliku ranna staatus vetelpäästja olemasolu ei nõua. Tuleb teha taotlus tervisekaitseametile. Kui vee puhtus vastab nõuetele, siis omavalitsuse taotluse korral ka avaliku ranna staatus antakse."
Avaliku ranna staatus tõstaks kindlasti ranna mainet: tuleks rohkem suvitajaid, kohal oleksid ka rannakaupadega kaubitsejad. Miks vald siis avaliku ranna staatust ühelegi rannale taotlenud ei ole? Nüüd jääb Kerttu Ellermaa mõttesse: "Vääna-Jõesuu rand ju täitsa vääriks seda, aga probleem tekib parkimisega. Kuumade ilmade korral on metsaalused autosid täis.
Nüüd sai vald Vääna-Jõesuus valmis uue parkla, vaatame, kas piisab. Ja järgmisel aastal..."
"Kuumadel päevadel, mil kõik randa kipuvad, võiksid omad inimesed randa ikka jalutada või jalgrattaga sõita. Siis jaguks ehk ka parkimiskohti kaugemalt tulijatele," on Kerttu Ellermaal südamel. Et meilegi üks avalik rand saaks.
Esimene Harjumaal.
Harku valla rannad
• Kokku on Harku vallal 22 kilomeetrit rannajoont.
• Vald kulutab igal aastal randade hooldamiseks 26 000 eurot.
