Keskerakonna analüüs opositsiooni kaotusest Tallinnas: Mikser on poisike, Reform põhjas, IRL haarab valitsuses ohjad
Miks siiski opositsioon kaotas. Need on minu esmased mõtted pärast valimisööd. Millised olid siis tegelikud tulemused? Võidukad Keskerakonnale, hävitavad opositsioonile.
Keskerakond sai 115 000 häält. IRL üle kahe korra vähem, Reformierakond ja sotsid viis korda vähem. Valitsusparteidel läks nii mannetult, et kogu IRLi nimekiri ületas vaevu Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare isikliku häältetulemuse.
Reformierakond ja SDE jäid oma sadade kandidaatidega aga Savisaarele kahekordselt alla. Eriti kehvalt esines peaministri partei, kes kaotas Tallinnas koguni viis mandaati. IRL ja Reformiga telesaates koalitsiooni Savisaare vastu moodustanud SDE esimees, kes valimiste päeval püüdis Savisaart näidata väsinud ja hääbuva poliitikuna, ei mahtunudki seekord Tallinna olikogu koosseisu. Mikser jäi Tallinna volikogu ukse taha nagu mõni poisike.
Keskerakonna ülekaal volikogus mitte ei vähenenud, vaid suurenes. Kahtlusalune Kross jäi Savisaarele ligi kuue kordselt alla. SDE ja Reformierakonna linnapeakandidaatidele antud häältest ei piisanud isegi isikumandaadiks. Randpere kaotas Savisaarele 12-kordselt, Anvelti ja Savisaare häälte vahe on 28-kordne.
Mõni päev enne valimisi tulid IRL kandidaadid välja müstilise 1% puudu olevate häältega. Ei tea, kas see uinutas opositsiooni valijaid või mitte, aga ilmselt opositsioonipoliitikud jäid ise oma valet uskuma. Ning see 1% muutus selliselt, et Keskerakond sai 46 mandaati ja opositsioon 33 mandaati volikokku. Niipalju siis sellest, et 1% on puudu.
Muide, siinkohal on paslik sotsidele meenutada, et omal ajal astus Ilves just Tallinna häbiväärse kaotuse pärast erakonna esimehe kohalt tagasi. Huvitav, kas Mikser tunneb ka teatavat vastutust loosungi eest „ Täna Türi ja Tallinn...“. Sest sellest loosungist ei jäänud Türist, kus võitis IRL ega Tallinnast, võitja Keskerakond midagi järele. Sotsid on vist süüdimatud, et „Homme Toompea“ võib jääda vaid nende roosaks unistuseks.
Reformierakond paistab olevat oma ajaloo kõige kehvemas seisus. Ükski nimekas Reformierakonna poliitik polnud nõus hakkama linnapeakandidaadiks. Selles kontekstis Jürgen Ligi väljaöeldu, et oleks mina kandideerinud... Miks ta siis ei kandideerinud? See näitab seda, et Reformierakonna šansid olid juba ammu enne valimisi kehvad. See kuidas erakonna esimees omaenda erakonna kampaaniat mõnitab on ka pretsedenditu. Mulle tundub, et selles erakonnas ei langetagi enam partei esimees otsuseid. Asi näitab lagunemise tendentsi. Mõnigi politoloog on andnud Reformierakonnale nõu liituda Keskerakonnaga.
IRL-iga on asi keerulisem. Temast on tõusmas Tallinnas opositsioonis olevate parempoolsete parteide ( IRL, Reformierakond) liider. Reformierakond peab arvestama sellega , et lähiajal püüab IRL ka valitsuses initsiatiivi haarata. Kaitseminister ja siseminister viskasidki juba tanki peaministri.
Ja mitte ainult tema, vaid ka Eesti politsei. Kaitstes rinnaga oma erakonnakaaslast, visati prügikasti paarikümne aastane koostöö Interpoliga. Eesti liitumine Interpoliga oli pikk ja keeruline protsess, millest praegune siseminister ei tea midagi. Nii lihtne on midagi lõhkuda, aga ehitada on raske.
Keskerakonna vastased püüdsid neid valimisi näidata referendumina Keskerakonna ja Savisaare poliitika jätkumise küsimuses. Nende sõnum oli lihtne. Kui tahate, et Savisaar jätkaks, siis valige Keskerakond. Kui tahate muutusi , siis valige meid.
Valimistest kujuneski referendum. Linnarahvas ütles väga selge „Jah“ sõna Savisaare ja Keskerakonna jätkamisele.
Lõpetuseks tahaks klaarida ühe lihtsa asja. Miks ei olnud osa Eesti meediast teretulnud Keskerakonna peole. Põhjus on väga lihtne. Veel valimiste päeval tegelesid mitmed Eesti meediakanalid Krossi kampaaniasõnumite edastamisega. Pean eeskätt silmas Kasparovi avaldust, mis oli selgelt Krossi valimispropaganda. Isegi kui toimetajad poevad fakti taha, et kõik oli seaduslik - mida ei saa ka välistada - oli see siiski ebaeetiline.
Valimiste päeval on meil tavaks olnud, et räägivad valijad ja parteid vaikivad. Sellest piirist astus ajakirjandus üle ja meil ei olnud mingit tahtmist lubada oma lõbusale peole külalisi, kes tegelikult hoiavad peremeeste suhtes rusikat taskus.
Inimesed on hääletanud. Võin kinnitada, et linnaelanikud on andnud oma elukorralduse usaldusväärsetesse kätesse. Meie ei peta neid vaid juba töötame.
