„Lisaks alternatiivkütuste osakaalu suurendamisele oleme järjepanu teinud samme ettevõtte töökeskkonna parandamiseks, eelmisel aastal oli meil küll kaks tööõnnetust, kuid enne seda ei olnud meil poolteist aastat ühtegi kaotatud töötunniga õnnetust;" rääkis Einstein.

Einsteini sõnul vaatab firma ka suuremat pilti - peamiseks väljakutseks on tehase tolmlemine, ka seda üritatakse järk-järgult vähendada. Hetkel on tsemenditarbimine Eestis 2002. aasta tasemel, Lääne-Euroopa ning Põhjalaga võrreldes kasvuruumi jätkub. Lisaks Einsteinile said sõna Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht Kalle Kikas, Marek Truu Maanteeameti tehnokeskusest, professor Margus Viigimaa ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.

Emotsionaalsemaks läks aga Tallinna Tehnikakõrgkooli professori Priit Willbachi poolt modereeritud paneeldiskusioonil. Kuidas suurendada rahvuslikku rikkust nõnda, et ettevõtete ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne? Surve kasutada kohalikku maavara kasvab. Selles küsimuses tõi hea võrdluse Eesti Mäetööstuse liidu juhatuse esimees Rein Voog.

 „Kui meil on kõht tühi, siis me tahame, et meil oleks leib laual, samas kui oleme haiged, ei taha me süüa nähagi ja kui laud on alalõpmata lookas, siis pole meil toidu vastu erilist huvi," rääkis Voog. Ehk me võime rikkad olla, kuid kui elukeskkond on halb ja tervis vilets, ei tähenda laual lebav leib midagi.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee sõnul vajaks eesti ehitusmaterjalide tootmine rohkem organiseeritust ja kesksemat juhtimist.

 „Põllumajanduse osakaal SKPst on ligi kolm protsenti, ehitusmaterjalide tootmine annab aga seitse protsenti. Põllumeestel on oma ministeerium, võib-olla tuleks kaaluda ehitusministeeriumi loomise mõtet," pakkus riigikogulane välja.

Kas ehitusmaterjalide tootmine suudaks täita tühimiku, mis tekib, kui ELi toetused Eesti majandusest välja jätta?

 „Me suudaksime ettevõttena oma mahtusid kasvatada küll, kuid ehitusmaterjalide tootjad tervikuna seda langust kompenseerida ei suudaks. Hetkel puudub meil kindlus, mis suunas riik läheb. Täna võivad keskkonnatasud olla sellised aga üleöö võib tekkida soov neid tõsta ja homme on olukord juba teistsugune. Ettevõtjana on nii väga keeruline investeerimisplaane ja tasuvusanalüüse teha," sõnas Kunda Nordic Tsemendi arendusdirektor Riho Iskül. Tööstus vajab eelkõige stabiilsust ja paindlikkust. Õli valas tulle saalist teravaid teemakohaseid küsimusi esitanud ja omi mõttekäike esitanud akadeemik Anto Raukas, kes pidas Eesti riigi senist tegevust silmakirjalikuks.

 „Oleme seaduses öelnud, et meie peamist rikkust, põlevkivi, tuleks ennekõike kasutada meie oma vajaduste rahuldamiseks ning põlevkivil baseeruv energiaeksport oleks minimaalne. Täna me seda kahjuks tõdeda ei saa," nentis Raukas. Järjekorras 27. Keskkonnapäev on plaanis Kunda Nordic Tsemendil korraldada aasta pärast.