Treeningkogunemise üheks kohustuslikuks osaks olid seminarid, kus näidati erinevaid treeningmeetodeid ning tehti selgeks jooksmise baasteadmised ja -põhimõtted. Alguse sai süsteemne treening. Kuigi ma harjutan peamiselt kahel korral päevas, ei pea ma ennast profisportlaseks, sest treenimise kõrvalt õpin ka magistrantuuris.

Vaatamata sellele olen viimasest kolmest ja poolest aastast ligi 10 kuud elanud ja treeninud välislaagrites. Peamiselt Portugalis, aga ka Tšehhis ja Keenias.

Viimast, Keenia treeninglaagrit pean üheks õnnestunumaks, sest treeningprotsessi ei seganud vigastused ega haigused.

Treeninglaager tähendas tundide viisi pingutust ning ligi 1000 jooksukilomeetri läbimist raskendatud tingimustes. Mõistagi veel rohkem aega kulus taastumisprotseduuride peale. Tähtis osa oli järjepideval massaažil ning venitusharjutustel.

Toit oli süsivesikute- ja rauarikas, samas vähese rasva- ja soolasisaldusega. Tarbida tuli palju vedelikku, et hapnikuvaegusest põhjustatud suurenenud vereloomeprotsess ei häiruks, ning lisaks ka mitmeid toidulisandeid, et toetada treeningtegevust.

Suurimaks katsumuseks ning esmakordseks kogemuseks oli pea 7 nädalat elada ja treenida maailma jooksupealinnas Itenis, kõrgmäestiku tingimustes ligi 2400 meetri kõrgusel merepinnast. Reaalselt tähendas see organismi kohanemist kuivema õhu, intensiivsema päikesekiirguse ja vähema hulga hapnikuga. Kui kuivast õhust tingitud mõju organismile sai kompenseeritud rohkema vedeliku tarbimisega ning intensiivsem päikesekiirgus suurema hulga päikesekreemi kasutamisega, siis vähema hapnikuga pidi organism ise toime tulema. Hapnikuvaegus aga stimuleerib punaste vererakkude ja hemoglobiini massi suurenemist, mis parandab lihaste varustatust hapnikuga ja seeläbi vastupidavuslikku töövõimet meretasapinnale tulles. Viimane on ka peamine põhjus, miks kõrgmäestikus treenimas käiakse.

Olulist lisandväärtust treeningutele andis raskel rajaprofiilil harjutamine. Vahelduvad tõusud ja langused moodustavad suurema osa kogu treeningdistantsist, vaid üksikud kilomeetrid kulgevad tasasel pinnal. Lisaks muudab rajad raskesti läbitavaks pinnase konarlikkus rohkete teedeaukude ja kalletega. Seega tähelepanelikult joostes maastik treenib justkui iseenesest - suureneb lihasjõud ja -vastupidavus ning paraneb koormustaluvus.

Edukalt läinud treeninglaagri juures oli oma osa kindlasti ka vaimsel poolel. Iteni väikelinnas treenides vaim puhkab.

Nähes enda kõrval sihikindlalt ja innukalt treenimas maailma parimaid kesk- ja pikamaajooksjaid, suureneb endalgi motivatsioon ja tahtmine seada kõrgemaid eesmärke.

Kogedes omal nahal sealseid keskkonnafaktoreid, mis oluliselt mõjutavad organismi talitlust ning kehalist töövõimet, veendusin üha enam, kui paljust ma siiani ilma olin jäänud ning miks just Iteni nimetatakse kohaks, kus sünnivad meistrid.

Treener Urmas Randma kommentaar:

Priit Aus asus minu juhendamisel harjutama 2012. aasta talvel. Esimene hooaeg läks vigastuse "nahka" ja sellest oli palju õppida meil mõlemal. Mulluseks hooajaks valmistus Priit väga hoolsalt, tähtsaks pidasime vigastuste vältimist, mis oleks võinud lõpetada andeka pürgija edaspidise karjääri. Hooaeg õnnestus hästi. Priit tuli kahekordseks Eesti meistriks ja samuti paranesid kõik tema isiklikud rekordid.

Tänavuseks hooajaks seadsime kõrged sihid, eesmärgiks on pääseda Euroopa meistrivõistlustele 3000 meetri takistusjooksus.

Kui kõik õnnestub, on see reaalne. Suureks unistuseks on osaleda 2016. aastal toimuvatel olümpiamängudel Rio de Janeiros.

Priit Aus on väga töökas, distsiplineeritud ja hea analüüsivõimega sportlane, tal on kõik eeldused saada rahvusvahelise tasemega jooksjaks. Erilisi puudujääke ei oskagi nimetada.

Inimesena meeldib mulle Priidu lojaalsus, ta suhtub suure austusega oma vanematesse, treeningkaaslastesse, oma kodulinna ja kooli.

Priit Ausi toetavad: Arco Transport, Stamina spordiklubi, Hansa Grupp, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, Keila linn, Adidas, SiS ja Eesti Ortoosikeskus.
2013. aasta EMV autasustamisel koos treener Urmas Randmaga

Priit Ausi tiitlid:
Kahekordne valitsev Eesti meister, Eesti meister 3000 meetri takistusjooksus, Eesti meister murdmaajooksus. Lisaks kuldmedal 29.
Sell'i mängudelt 5000 meetri jooksus (Baltimaad ja Soome) ja Eesti üliõpilasmeister krossijooksus.

Suvehooaja eesmärgid (kolm peamist): väärikas debüüt Šveitsis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel 3000 meetri takistusjooksus, kvalifitseeruda esimese liiga Euroopa võistkondlikele meistrivõistlustele, kaitsta Eesti meistritiitlit 3000 meetri takistusjooksus ning murdmaajooksus.

Eesmärk pikemas perspektiivis on osaleda 2016. aastal Rio de Janeiros peetavatel olümpiamängudel.