Kindlasti ei tohi enne lehtimist hakata lõikama kase ja vahtraoksi, sh ka saarvahtraoksi, sama kehtib ka viinapuu ja pähklipuude kohta. Nende liikide tugev mahlajooks enne lehtimist tekitab lõikehaavadest suure mahlakao ja see nõrgestab puud. Samuti soodustab varakevadine lõikus uute vesivõsude tekkimist. Täiesti sobimatu on lõikusaeg pungade puhkemis- ning lehtimisperioodil.

Puu tervise seisukohalt sobib puude hoolduslõikuseks periood juunist augustini, siis suudavad haavad end kaitsta ja alustavad suve jooksul haavakoe moodustamist ehk haava kinni kasvatamist. Juunis-juulis on nn kasvu pidurdav periood ning sel ajal hooldatud puudel tekib järgmisel aastal vähem vesivõsusid.

Väga oluline on, et ei asuta kõrghaljastuse lõikust tegema mingil juhul ilma spetsialisti nõuannete ja soovitusteta, kes oskab otsustada lõikuse vajaduse või ulatuse üle.

Enamik inimesi ei oska hinnata puude seisundit ja ohtlikkust, mis sõltub paljudest spetsiifilistest teadmistest, näiteks kuidas oks tüvele kinnitub, millise massiraskusega oks on, kas kinnitus on sissekasvanud koorega jne.

Oskusteta saagija teeb suure vea, saagides suuri oksi tüve vastast. Tulemuseks on inetuks muudetud võrakuju, tasakaalust välja viidud proportsioon ja suured mädanikutekitajatele avatud lõikehaavad. Olukorra saaks hoopis paremini lahendada, kui harvenduslõikega saagida väiksemaid oksi jämedama oksa vastast.

Ärge tellige mingil juhul elusate puude oksi lõikama ajalehe kuulutusest leitud nn “ohtlike puude langetajaid“. Kindlasti küsige pakkuja nime ja arboristi kutsetunnistust. Kui taoline pakkuja ei soostu oma nime ütlema ning väidab et „tehtud küll juba seda tööd“ ja ei küsi teilt ka raieloa olemasolu, siis võite olla kindel, et taolisel pakkujal puuduvad puudest kõige vähemadki teadmised. Taolise töö tulemuseks on nii visuaalselt kui ka professionaalselt rikutud puu, mis edaspidi vajab palju suuremat hoolt. Vale lõikus võib muuta puu ohtlikuks, samuti tekitada võrsete tihedama kasvu, mis omakorda varjab rohkem valgust ja tekitab rohkem lehti.

Äärmiselt kahetsusväärne on ka, kui puu sandistatakse selliseks, et järele jääb vaid tüvi ning arvatakse, et puu on säilitatud ja seadust pole rikutud. See on raiekorrast tulenevalt samuti karistatav ning võib lõppeda trahvi ja asenduspuu istutamise kompenseerimisega.

Tekkinud on arusaam, et linn peab koosnema ainult kivisillutisest või asfaldist ning hoone fassaadile ei tohi langeda prahikübetki. Kuid siinkohal on ära unustatud, et rohelusel ja haljastusel on pakkuda väga olulised ökosüsteemiteenused, mis parandavad ning säilitavad meie elukvaliteeti ning tervislikku elukeskkonda. Ei ole paremat hapnikutootjat kui roheline lehemass, eriti veel suured lehtpuud, mis imavad saasteaineid, mürke ja vingugaasi, summutades lisaks ka müra ja vibratsiooni.

Linnakeskkonnas on puude kasvamine raskendatud ja veel keerulisem on leida kohta uute puude istutamiseks, kuna vähesedki haljasribad peidavad enda all tohutut kommunikatsioonide rägastikku, millel kõigil oma kaitsevöönd. Seetõttu on kergekäeline raiete taotlemine, sest iga raie asemele on õigus määrata asendusistutuse kohustus äärmiselt ebamõistlik. St kui raiutava puu kinnistul puudub vajadus või võimalus uue puu istutamiseks, siis määratakse istutus linnaalale, ja see tähendab rahakotile veel puu istutamise maksumuse lisandumist.

Eesmärk ei ole hirmutamine trahvide ja karistusega, sest selleni jõudes on juba midagi pöördumatult kaotatud või rikutud. Eesmärk on pigem ennetada trahvideni viivaid olukordi. Nõu ja arboristide kontaktide saamiseks pöörduge kohaliku omavalitsuse heakorra- ja haljastuse spetsialisti poole, ärge asuge omapäi saagima!