Mainitud projekti raames tegeldakse esmakordselt eesti oma arhitektuuri kaitse alla võtmisega. Praegu on käsil andmebaasi koostamine. Pole ka arutatud, millised majad kaitse alla võetakse.

Kihelkonnakeskuses on raske tõsta üht maja teistest esile, sest kõik majad on toredad ja head.

Mitmed majad Väike-Maarjas on ehitatud arhitekt Alar Kotli projektide järgi. ”See on aga kihelkonnakeskuse jaoks suur asi, kui sellises väikeses kohas on tunda professionaalse arhitekti kätt,” rääkis prof. Mart Kalm.”Alles nõukogude ajal jõudsid professionaalsed arhitektid maapiirkondadesse.”

Vanad puumajad on kaunid endisel kujul (Fotod 1 ja 2)

Prof. Mart Kalmu sõnul on taolised vanad majad niikaua ilusad, kuni neil on peal vana katus ja nad on soojustamata. Soojustatud puumajadel lähevad proportsioonid paigast ära. “Kui soojustusele lisada veel plastist vooderdis, siis muudab see maja väljanägemise eriti räigeks,” rääkis ta.

Väike-Maarja aleviku ehe - arhitekt Edgar Velbri projekteeritud kaunis eramu (Foto 3)

Arhitekti Edgar Velbri töö järgi ehitatud eramu 1930-ndatel Väike-Maarjas Simuna maanteel (end. vetarsti maja) on üks selle aja pärlitest Väike-Maarjas.

Velbri projekteeritud on palju eramuid ja villasid Nõmmel.

Edgar Velbri on üks eesti parimaid koduarhitekte ja eesti elamu kujunemise tähtsamaid kujusid.

Oluline on tema kodutunnetus: on keeruline kunst tabada, kuidas vanainimesed liiguvad või kuhu asjad pannakse.

Velbri stiili iseloomustavad laiad rõhtaknad, sissetõmmatud verandaga rõdu, üks ümmargune aken - “mumm”, mis annab majale sära juurde. Tema komme oli ka tõmmata ühe toa katus pikemaks, mängida maja vooderdisega. Prof. Kalm kiitis ka maja sisekujundust, mida maja elanikud on osanud alles hoida ja kenasti säilitada.

Simuna külje all leidis prof. Kalm samasuguse eramu, nagu neid Rakveres 50-ndatel Otto Metsise tüüpprojekti järgi funktsionalistlikus stiilis ehitati. “Rakverest käidi Nõmmel vaatamas, kuidas välja nägid eestiaegsed majad.”

Neid maju ehitati professori sõnul veel 1970-ndatel, mis näitab eestluse säilimist Nõukogude Eestis.

Simuna kivist koolimaja - kõva sõna eestluse ajaloos (Foto 4)

Arhitekt Alar Kotli projekteeritud on Väike-Maarja tütarlastekooli maja (algkooli maja), mis on isegi 1930-ndate kohta vanamoodne. “Majas olev trepp on ehitatud selliselt, et see püsib igavesti,” tõi Kalm esile toonaste ehitajate professionaalsust.

Avanduse vallamaja on pärit aastast 1897, ehitatud ehitusmeistri Jüri Peepsoni projekti järgi. “Vallareformiga ehitati palju tüüpvallamaju. Vallamajad ehitati põllu peale, ühekaugusele küladest, kirik-keset-küla-põhimõttel, et kõigil oleks ühepikkune tee vallamajja.”

Tänapäeval seisavad need kivist majad enamasti tühjana.

Avispea evangeeliumi kristlaste palvela - aastast 1933, projekti autor Märt Merivälja. See on toreda sisustusega hoone, kus säilinud veel eestiaegsed puitlühtreid. Neid on tänaseks vähe järel.

Väike-Maarja rahvamaja - üks paremini säilinud rahvamaju Eestis (Fotod 5 ja 6)

Selliseid kivist maa-arhitektuuriga sobivaid rahvamaju on vähe alles. Selle projekti autor on Tartu ehitusinsener Fromhold Kangro. “Fakt, et töö tellitakse Tartust, mitte ei tehta kohalike meeste poolt, näitab ühiskonna jõudmist teisele tasemele. See on oluline etapp eestluse ajaloos,” kiitis prof. Kalm toonaste inimeste ärksust.

Väike-Maarja rahvamaja juures on kasutatud ambitsioonikaid juugendlikke stiilielemente. Rahvamaja on huvitav veel selle poolest, et siin on tegu tsaariaja, ehitusinsener F. Kangro ja kolhoosiaja pärandi konsolideerumisega. Kolhoosiajast on pärit rahvamaja keldrikorrusel asuvad baariruumid, mida prof. Kalm soovitas kindlasti samal kujul säilitada. “Oleks väga ühekülgne suhtuda kolhoosikorda üksnes põlgusega,” ütles ta.

Stalinistlik periood sai enne otsa, kui valmis aja stiilinäide - rajoonikeskus (Foto 7)

Väike-Maarja rajoonikeskus, kus praegu asub vallamaja, on ehitatud 1950-ndatel, ajal, mil loodi 39 rajoonikeskust ja riik jagas teadlikult ressursse maarajoonikeskuste väljaehitamisse. “See rajoonikeskuse hoone on hea näide alasti stalinistlikust ehitusest. Majal on pool stalinistlikku dekoori on puudu, kuna maja ehitati sedavõrd kaua, et enne sai stalinlik periood otsa. Aga ega eestlastel stalinistlikus stiilis ehitused väga hästi ka ei õnnestunud,” rääkis prof. Kalm.

Tema sõnul on Eestis säilinud stalinistlikke city-sid Sillamäel Kohtla- Järvel, Vastseliinas, Orissaares ja veel mõnes kohas.

Uus kolhoosikeskus projekteeriti suur ja heroiline (Foto 8)

Enamik kolhoosikeskusi ehitati NL ajal tüüpprojektide järgi, kolhoosikontorklubide puhul lubati eripära.

Huvitava looga on endine Väike- Maarja kolhoosikeskuse hoone, kus praegu asub õppekeskus. Kolhoosikeskust ehitati aastatel 1987-1993, s.t et ehitama asumist ajal, mil polnud enam midagi suurt saada ja maja valmis pärast kolhoosikorra kokkuvarisemist. Aga Väike-Maarja kolhoos oli rikas kolhoos, kelle varustajad käisid vajaminevaid ehitusmaterjale otsimas üle N Liidu.

Hoone projekti autor on arhitekt Meeli Truu EKE Projektist. Ta soovis oma staararhitektidest kolleegide kõrval rohkem välja paista ja projekteeris seetõttu postmodernistliku, heroilise ja liiga suure maja.

Prof. Kalm tutvustas veel mitmeid maju: piimvalget Simuna meiereid, lamekatusega Pikevere Joori kauplust, taluhooneid Ebaveres ja teisi talle silma jäänud hooneid. Nende objektidega saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel http://register.muinas.ee, kui valida menüüst XX sajandi arhitektuur.

Lõpetuseks nentis prof. Kalm, et kahjuks on kõikjal maailmas möödas kunagiste õitsvate, õdusate alevike ja väikelinnade kõrgaeg. “Kui Ameerikas stazheerimas käisin, nägin taolisi idüllilisi kohti hääbumas, mis olid pärit nagu Tom Soyeri raamatust.” Samas on need kohad armsad ja võluvad, kuid nende alles ja elus hoidmine nõuab kohapeal tublisid inimesi.