Kihelkonnapäevadel kohtume!

2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile ja on sümboolne, et tänavu täitub veerandsajandit esimeste kihelkonnapäevade toimumisest. 25 aastat tagasi, taasärkamise ajal ammutasime vaimset tuge oma juurte, oma pärandi kaudu, et ennast vabaks võidelda. Praegu ei vaja me seda sugugi vähem, kuigi meie teine iseseisvuse periood ületas just tänavu enne viimast suurt sõda olnud iseolemise.

Just kultuurpärand on see, mis seob meid selle väikese paigaga, mis ei paista silma üliviljaka maaga või eriliselt mõnusa kliimaga. Nähtamatu jõuga tõmbab ta meid enda poole, kui oleme kodust kaugel. Kultuuripärand pole üksnes mälestised, hooned või paigad, see hõlmab ka vaimset kultuuripärandit.

Sellega tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, teadmisi ning oskusi. Vaimne pärand annab kogukonnale kultuuriidentiteedi, loob ühtsustunde eelmiste põlvkondadega ning meie kaasaegsetega, rikastab kultuuri ja toetab loovat mõtlemist.

Kihelkondlik Eesti ja kitsamalt Hageri kihelkond on pärand, mille oleme saanud kaasa minevikust ja mille juured ulatuvad sajandite taha. Neist aegadest on pärit meie rahvariided, tavad, murrak jne. Me mitte üksnes ei hoia seda pärandit, vaid ka mõjutame, kohandame enda jaoks olevikus ning anname edasi oma pärijatele tulevikus. „Pärijata pole pärandit", kõlab pärandiaasta juhtlause. Vaadates tänast valdade kaarti, näeme, et Hageri kihelkonnal on kuus pärijat, kes seda pärandit peavad hoidma, jagama, kasutama ja edasi viima - Kohila, Kernu, Saku, Saue, Rapla ja Märjamaa vald. Pärandi pärast on nii mõnigi kord kakeldud, kohtuski käidud. Põhjuseks soov pärandist suuremat tükki saada.

Hageri kihelkonna näol on õnneks tegemist vaimse pärandiga ja igaüks võib mõtelda enda jaoks selle nii suureks kui soovib või oskab.

On veel üks asi mis vääriks kihelkonna kilbile tõstmist. See on koostöö, mida on ka seni tehtud. Olgu selleks kasvõi kihelkonnapäevad.

Aga kindlasti ei ole me kõiki võimalusi ära kasutatud. Küllap nii mõnigi kord oleme mõtelnud, et miks kutsuda naabreid, saame ise paremini hakkama või milleks teenuseid naabritega jagada, endalegi ei jagu. Ilmselt liigagi tihti loodame pealinna peale, sest oleme nii harjunud.

Aga sedasi jätame tähelepanuta naabervalla ettevõtja, kes võiks meile oma teenust või kaupa ehk soodsamaltki pakkuda.

Koostöö valdade vahel rikastab meie inimeste elukeskkonda.

Kui naabril läheb hästi, siis läheb ka mul hästi ja läheb kihelkonnalgi hästi. Koos jõuame rohkem. Oleme rõõmsad, et, Saue, Saku ja Kernu vald on kihelkonnapäevade raames korraldanud mitmeid põnevaid ette võtmisi.

Tere tulemast kihelkonnapäevadele Kohila valda Hagerisse. Tere tulemast koju!

Heiki Hepner
Kohila vallavanem

2013 on eriline aasta

2013. aasta on kultuuripärandi aasta ja eriline ka Hageri kihelkonna jaoks. 25 aastat tagasi nägi siinne rahvas sinimustvalget lippu esimestel kihelkonnapäevadel lehvimas. See oli legendaarne Hageri haridusseltsi lipp, mis salakohta peidetuna ootas üle 50 aasta aega, mil uuesti au sisse tõusta.

2013. a on eriline ka ajalooliste sündmuste poolest. 1710. a süttis kirikuõpetaja Lado ettevaatamatusest kiriku õlgkatus.

Õpetajahärral oli kirikus külm hakanud ja ta oli käärkambrisse tule teinud, leek läinud aga nii suureks, et võtnud kiriku katuse, misjärel kirikule uut kohta otsitud. Jumalateenistused toimusid ligi kolm aastat Sutlema mõisas. 1713. a jõulude ajal peeti jumalateenistus juba taastatud kirikus. Et sündmusest möödub kohe-kohe 300 aastat, toimub muusikaline palvus mõisas, märkimaks selle rolli Hageri rahva jaoks.

1803. a asus Adam Johann von Krusensterni juhtimisel teele Venemaa I ümbermaailmareis, mis kestis kokku kolm aastat. Krusenstern oli pärit Hagudi mõisast, tema onu aga pidas sel ajal Lohu mõisa. Sellel ekspeditsioonil osalesid kaks Hageri kihelkonna meest - kihelkonnaarst dr Karl Espenberg laevaarstina ning kirjanik August von Kotzebue poeg Otto von Kotzebue laevapoisina.

1803. aastal sündis poiss, kes sai nimeks Friedrich ja perenimeks Reinholdson. Tema vanemad olid sattunud elama Hageri kihelkonda Ohulepale.

Noormees valmistus saama kooliõpetajaks, kuigi kõhkles kooli- või kirikõpetaja kutse vahel. Eeskujuks oli siin just Hageri kirikuõpetaja David Ignatius. Lõpuks sai noormehest hoopis inimeste tohter. Jutt on meie tulevasest lauluisast Friedrich Reinhold Kreutzwaldist, kes ligi viis aastat Hageri radu tallas ja siin kirikumõisas ka leeris käis. Hageri panus Eesti kultuurilukku märgitakse ära ka kunstnike Gustav Adolf Hippiuse ja Gottlieb Welte´, kes liitsid Hageri Euroopa suurte kunstilinnadega, mälestuskivi avamisega. Mõlemad kunstnikud puhkavad Hageris.

Eelpool nimetatud ja mitmed muudki huvitavad teemad avavad ajalookonverentsil "Ümber suure ilma" Maie Toomsalu (Tartu Ülikool), Eerik-Niiles Kross (ajaloolane), Sigrid Põld (Hageri muuseum), Anne Untera (Eesti Kunstimuuseum), Armin Rudi (arheoloog), Erkki Tammiksaar (Tartu Ülikool).

Kutsume teid Hageri kirikusse vaimuliku Lääne-Harju praostkonna laulupäeva missale, ainukordsele, üksnes muusikas jumalateenistusele, millele on helid loonud Mart Jaanson.

Mitmeküllane käsitöölaat ja lustlik simman oma eriliste etteastetega ootavad teid rahvamaja pargis. Kihelkonnapäevade lõpuakordina etendub Sutlema mõisas näitemäng Kreutzwaldi noorpõlvest, tema otsingutest oma tee leidmisel.

Meie auväärsetele laulumemmede Laine Mesikäpa ja Salme Vasari ning lauluisa Kreutzwaldi mälestuseks avatakse nende nimelised pingid.

Virve Õunapuu
Hageri muuseumi juhataja, Hageri haridusseltsi juhatuse liige

Vaata kihelkonnapäevade kava SIIT!