Kihnu kool on tõenäoliselt ainuke Eestis, kus enamus õpilasi mängib pilli

Käesoleva õppeaasta algus kattus mitme olulise tähtpäevaga Kihnu Kooli ajaloos. Nii täitus sellel aastal 235 aastat köstrikooli rajamisest, 120 aastat vana ja 40 aastat uue koolimaja ehitamisest. Kool soovib siiski uut maja, et lapsed ei peaks tunnis jopedes istuma. Hirmu, et reform kooli maamunalt pühib, ei ole, sest saarele peab jääma õppeasutus kuni Kihnul elab inimesi.

Kooliaasta alguse puhul küsis Eestielu.ee Kihnu Kooli direkotorilt Heido Pärtelilt, milline on õppeasutuse olevik ja tulevik. Direktor annab ühtlasi ise ka koolitunde, ta on füüsika ja poiste tööõpetuse õpetaja.

Kas väikesel Kihnu saarel on õpilasi ikka piisavalt?

Õpilasi on käesoleval aastal vaid 45, kellele lisanduvad 30 lasteaialast. Ühelt poolt on sedavõrd madal õpilaste arv murettekitav, teisalt on lootust, et tegemist on madalseisuga, mis peagi ületatav. Lasteaiast on peale kasvamas uued suuremad klassid.

Olete eriline kool, te hoiate au sees kihnu kultuuri ja keelt? Kuidas see käib?

Säilitamaks kihnu keelt ja kultuuri, toimub koolis pärimuskultuurialane õpe. Nii õpetatakse esimesest kuni kaheksanda klassini igas klassis kihnu keelt ning esimesest seitsmenda klassini toimub kihnu laulu- ja tantsu-alane õpe. Lisaks ainetundidele on võimalik õpilastel osaleda arvukates huvialaringides, mille rõhuasetus on samuti kihnupärane. Väga heal tasemel toimub pilliõpe, kus lapsed mängivad samuti kohalikke lugusid. Tõenäoliselt ei ole Eestis teist kooli, kus enamus õpilasi  mingit pilli mängib.

Kuidas on lood õpetajatega, kas neid jätkub?

Kuigi kool on olemas õpilaste pärast, kujundavad seal toimuva õpetajad. Kihnu koolil on vedanud sellega, et siin töötavad väga head õpetajad, kes on valmis panustama oma aega ja energiat lastega töötamiseks. Enamus õpetajate ametikohti on täidetud pädevate töötajatega, mitmed õpetajad osalevad ülikoolis ümberõppekursustel, omandamaks lisakvalifikatsiooni mitme aine õpetamiseks. Probleemsed ametikohad on töö- ja tehnoloogiaõpetus ning käsitöö ja kodundus, milliste ainete väike maht ei võimalda Kihnu leida väljaõppinud töötajat. Aga sellised mured on omased paljudele koolidele.

Millised on lähiaastate ootused, arengud?

Kuigi praegune koolimaja on ehitatud 40 aastat tagasi, ei vasta see meie ootustele ei ruumilahenduse ega tehnilise seisundi poolest. Puudulik järelevalve ning halb ehituskvaliteet on need sõnad, mis meenuvad esmalt, kui rääkida koolihoonest. Talvekuudel on ilmvõimatu saavutada kogu majas nõutavat temperatuuri, mistõttu lapsed istuvad sageli tundides jopedega. Alati saab rohkem kütta, aga paraku hoone sooja ei pea ning selle ümberehitamine on rahaliselt väga kulukas ning see ei võimalda ikkagi luua kaasaja ootustele vastavat õppekeskkonda.

Pärast hoone termopiltide tegemist, ehitustehnilisi kalkulatsioone ning mitmeid arutelusid jõuti otsusele, et Kihnu vajab uut koolihoonet. Käesoleval aastal sai koostatud uue hoone projekt. Selleks, et see aga paberilt reaalsuseks saaks, tuleks leida veel rahastajaid, sest kohaliku omavalitsuse rahalistest võimalustest kipub selle teostamiseks väheks jääma. Samas uue hoone ehitamine on jätkusuutlik tegevus, sest seni kuni on olemas Kihnu saar, seni antakse siin ka kooliharidust. Saareline eraldatus laseb meil olla kindlad selles, et ükskõik millised on läbiviidavad koolivõrgu ümberkorraldamised, jääb kool Kihnu alles. Ja me usume, et see kool on ka aastakümnete pärast pisut omanäoline, säilitades oma kultuuri, mis rikastab terve Eesti kuultuuripilti.