Kiili valla kümme väljakutset: Igale lapsele lasteaiakoht

Hea vallaelanik! Alates sellest lehenumbrist algab Kiili Lehes artiklite sari valla ees seisvatest kõige olulisematest probleemidest ja väljakutsetest.

Osa neist on suurema kõlapinnaga ja teised pisut väiksemaga, aga suurt osa vallarahvast puudutavad need kõik. Iga nimetatud artikkel ilmub paralleelselt ka internetis aadressil www.facebook.com/kiilivald, kus kõigil on võimalik oma arvamust avaldada ja mis veelgi rohkem oodatud - häid ja toimivaid lahendusi pakkuda. Esimeses artiklis tuleb juttu lasteaiast.

Igale lapsele lasteaiakoht

Kiili valla elanikkond kasvas aastatel 2005 kuni 2010 ametlikult 55% võrra ja mitteametlikult veelgi rohkem. Enamjaolt lisandus valda nooremapoolne rahvas, kellel oli piisavalt ettevõtlikkust ja julgust võtta elamuasemelaenu. Noortel inimestel on reeglina ka lapsed ning tihtipeale ongi perre lisandunud teine või kolmas laps juba Kiili vallas sündinud. Sündide kõrghetk langes aastatesse 2007-2009, täna on täheldatav juba väike langustrend.

Palju uusi lapsi tähendab ka suurt vajadust lasteaiakohtade loomise järele, millega omavalitsus ei ole erinevatel põhjustel suutnud piisavalt kiiresti toime tulla. Olgu need põhjused ka siinkohal ära toodud, nii objektiivsed kui subjektiivsed.

Kolm põhjust

Esiteks on selline omavalitsuse rahvastiku kasvutempo põhimõtteliselt väljaspool finantsvõimekuse piire, oleks seda ka näiteks Soomes või Rootsis. Üldiselt peetakse kriitiliseks piiriks kasvu 5% aastas, millest alates kohalikud omavalitsused ei suuda enam hästi ülesannetega toime tulla. See ei puuduta ainult teenuste pakkumist nagu lasteaiakohad, vaid ka erinevate planeeringute menetlemist, ehitusjärelvalvet jms.

Teiseks: Kiili praeguse lasteaia puhul tehti kahjuks eelmises vallavalitsuses otsus investeerida rohkem uhkesse hoonesse ja mitte nii väga lasteaiakohtadesse. Talveaed, draamaklass, käsitööklass, kunstiklass, rääkimata ujulast - kõik see on tegelikult luksus, mida ei nõua ükski lasteaiale kehtestatud riiklik standard, aga mis lõppkokkuvõttes on nõudnud ehitamise raha ja nõuab seda ka ekspluatatsiooniks.

Kolmandaks: uued elanikud toovad valda küll maksuraha, kuid see on väga suure inertsiga protsess. Lasteaiakohta on vaja pakkuda kohe, mis nõuab ka suuri investeeringuid kohe ja praegu, samas kui tulumaks laekub tasapisi ja kui peres on kaks väikest last või kui mõlemad vanemad ei käi tööl, siis on vallakassa seisukohast tegu juba kulu, mitte tuluga. Kuna tulumaksu teemal on plaanis eraldi artikkel, siis selle tekkimise ja laekumise mehhanismi hetkel pikemalt ei kirjeldaks.

Asi pole tahtmises

Vastavalt seadusandja tahtele on kohalikele omavalitsustele pandud teatud kohustused. Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et "Vallavõi linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses." Hetkel ei suuda seda kohustust täies mahus eelkirjeldatud põhjustel täita mitte ükski nn "kuldse ringi" omavalitsus, samuti Tallinn ja ka Tartu koos teda ümbritsevate valdadega.

Lisaks ilma lasteaiakohata lapsevanematele ei meeldi antud olukord ka riigile ning Riigikogu menetluses ongi uus koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, mille põhiline muudatus kätkeb endas sanktsioone nende valdade suhtes, kes lasteaiakohti ei taha tagada. Aga mida teha olukorras, kus tegu pole mitte tahtmise, vaid sõna otseses mõttes võimaluste puudumisega?

Kuna Kiili valla laenukoormus ületab kehtestatud piirid (tegelikult on isegi vabariigi kõrgeim), siis on rahandusministeerium keelanud ära igasuguse täiendava laenu võtmise ja isegi Euroopa struktuurfondide rahade kasutamise. Veelgi enam, ministeeriumi tungiv soovitus on hoopis võetud laenude kiirendatud korras tagasi maksmine. Vaatamata suurele laenukoormusele on Kiili vallavalitsus viimastel aastatel avanud siiski vähemalt ühe uue lasteaiarühma aastas ja seda pideva jala taha panemise kiuste, rääkimata mingist riigipoolsest finantstoetusest.

Tuleb teha otsuseid

Järgmisel sügisel on plaanis avada kaks uut rühma nn "väikeses majas" teisel korrusel, kuid rahalisi vahendeid paraku napib. Ruumide remont ja kohandamine ning sisustamine on siiski ainult üks pool asjast. Ühe lasteaiarühmaga seotud püsikulu vallale on suurusjärgus 32 000 eurot (ca 500 000 krooni) aastas, see läheb õpetajate ja abiõpetaja palgaks pluss pisut mänguasjadele.

Eelnevast johtuvalt on Kiili vallavalitsus ja Kiili Varahalduse Sihtasutus (KVS) teinud küllaltki raske otsuse: peatada ujumisbasseini kasutamine õppeperioodil 2011/2012. See otsus on tehtud majanduslikel kaalutlustel ning viimaseks piisaks karikasse oli kohaliku soojatootja poolt kehtestatud küttehinna tõus alates 1. septembrist ligi 18%. Kuigi see otsus ei ole lõplik, sest seda arutatakse ka hoolekogus, on antud otsusega võimalik vallavalitsusel ja KVS-l aastas kokku hoida ca 19 000 eurot, mida kasutatakse just nimelt uute rühmade loomiseks väikeses majas ning lasteaia mänguväljaku atraktsioonide uuendamiseks. Kindlasti ei meeldi see otsus paljudele, kuid nii rahalises kui ka eetilises plaanis on ebaõiglane pakkuda kulukaid teenuseid, mis ei ole hädavajalikud, samal ajal kui lasteaiajärjekord on pikk. Need 36 last ja nende vanemad, kes seeläbi lasteaiakoha saavad, on loodetavasti rõõmsad.

Palju kirgi on üles kütnud ka otsus lisada suure maja olemasolevatesse lasteaiarühmadesse täiendavalt juurde kolm last. Vallavalitsus kinnitab, et jutt käib ainult kolmest rühmast (kokku on rühmi majas kaheksa) ning ühes neist rühmadest on täiendavad kolm last juba 2010. aasta sügisest. Lisaks on antud rühmade õpetajate suurema töökoormuse kompenseerimiseks välja pakutud meetmed. Teemat arutleti ühises ringis lasteaia õpetajatega ning jätkatakse analüüsiga kevadel.

Lõpetuseks: pealkirjas soovitud olukorra, kus igal seda vajaval lapsel on lasteaiakoht, saavutab Kiili vald loodetavasti aastaks 2014, vastav tahe on olemas ning see on reaalne eesmärk.