Kiili valla tekke lugu

1980ndate aastate lõpul oli majanduslik olukord Eestimaal tunduvalt parem kui paljudes teistes Nõukogude Liidu vabariikides.

Põllumajanduse ja loomakasvatuse toodangud olid suuremad, teadlasi ja haritlasi rohkem. Eestis hakati taotlema oma vabariigile isemajandamist.

Samal ajal toimusid Venemaal suured muutused, vahetusid partei ja valitsuse juhid ning Eestil tekkis juba võimalus oma maale täielikku sõltumatust - Eesti Vabariiki nõuda. Ja see toimus 20. augustil 1991. aastal, kui Eesti sai taas iseseisvaks Eesti Vabariigiks.

Kohalik Saku külanõukogu muudeti Saku vallaks. Endise kolhoosi "Rahva Võit" piirkonna elanikele tundus see vald väga suurena. Oli raskusi selle suure valla keskuses Sakus käimisega.

Seoses suurte muutustega elus ja majanduses taotleti ka omale iseseisvat, oma piirkonna valda, s.o. endise kolhoosi "Rahva Võit" maa-ala, kus varem oli olnud Kurna ja Nabala vald.

Soodsate asjaolude tõttu juhtuski nii, et 1993. aastal lubati eraldada Saku vallast see väike vald. Uus vallavalitsus pidi otsustama, mis saab selle valla nimeks.

Kuna endist Kurna valda ja Nabala valda oli selles piirkonnas peaaegu võrdselt, siis ei tahetud kumbagi eelistada. Uue valla keskus - kontorihoone - jäi endise Kurna valla Vene küla Maksima talu nr. A-66 maadele.

Kuna vahetus läheduses asub veel praegu suur maakivist hoone, milles oli mõisa ajal olnud Kiili kõrts ja Eesti vabariigi ajal Kiili veski ning poetalu nr. 36, siis oli Kiili nimetus ka praegusele elanikkonnale vastuvõetav. Uus vald saigi nimeks Kiili vald.

Kiili nimest

Vanade talunimede ja elanike kohta saame andmeid Eesti mõisade hingeloenditest ehk revisjonidest.

Praeguse Kiili valla maa-alad kuulusid varem kolme mõisa alla: Kurna, Nabala ja Suure-Sausti. Suure-Sausti mõisa valduses olid Lehtse küla, Vene küla ja Nõmmeküla. Praeguses Kiili vallas on nende paikkondade nimed Lähtse küla, Kiili alev ja Luige küla.

Esimest korda leiame Kiili sauna (vabadiku) koha nimetuse 1782. a. Suure Sausti mõisa Vene küla revisjonis - Kuily Jurri, 31-aastane, naine Evva (31), poeg Tõnno (4), ema Marri. 1795. a. revisjonis on märgitud, et need inimesed on tulnud Veneküla Kili Jürri vabadiku kohalt Lechtse küla vabadiku kohale.

Aga 1811. ja 1816. a. revisjonis on selgelt kirjas, et Vene küla vabadiku talus (saunas) nr. 36 elas Kili Tõnnis Matsov oma naise, tütre ja kahe pojaga. Seal elas ka Nõmme küla Tarraskilt tulnud Kili kõrtsmik Jaan Matsi poeg oma perega ja veel neli sulast.

Võib oletada, et 1816. aastal oli Vene külas, vabadiku talus nr. 36 kõrts. See asus risttee nurgas. Tänapäeval on selle koha aadress Kurna tee 3, Kiili alev.

Edaspidistes revisjonides, alates 1834. a., kaob Kiili sauna nr. 36 nimetus ära. Nähtavasti oli see väike vabadiku koha kõrtsihoone seal risttee nurgas ära lagunenud ja Kiili kõrts on 1858. aastal kirjas Lehtse küla vabadiku kohal nr. 22, kus elasid Kusnetsofid ja Heinmannid (kes olid tulnud siia Kiili nr. 36- st).

Kõrtsihoone alles

Kui kaua Kiili kõrts Lehtses kohal nr. 22 täpselt oli, pole teada, aga 19. saj. lõpul (1895?) ehitas Sausti mõis uue suure kivist kõrtsihoone ja jahuveski endise vana kõrtsi koha nr. 36 kohale. Seda nimetati "Sausti mõisa Kiili kõrts ja jahuveski".

See asus risttee nurgas, kahe mõisa - Kurna ja Sausti - piiril. Idapoole viiv tee viis Mõisakülla, põhjapoole läks tee Vaela külla, need maad kuulusid Kurna mõisale.

Lääne- ja lõunapoolsete teede ääres olid Sausti mõisale kuuluvad Vene ja Lehtse külad. Sausti mõisale kuuluv Kiili kõrts, või rahva keeli "monopol" oli seal niikaua kuni 1919. a. mõisad riigistati.

1919. aastal, mõisate riigistamise ajal, tegi selle kõrtsikoha peale enampakkumise Johannes Sonberg. Hiljem ostis koha August Sonberg (Sondla), kes tegi sinna korraliku talurahva kaupluse - "Talurahva tarveainete kauplus".

Seega, alates 1919. aastast kuni 1941. aastani, s.t. eelmise Eesti Vabariigi ajal, oli olemas Kurna vallas Vene külas, endisele Sausti mõisale kuulunud Kiili kõrtsi hoones Kiili poe- ja veskitalu nr. A-36, maad 4,9 ha (1929. aasta maalehtedel). See suur maakivist ehitatud vana kõrtsihoone on saanud korraliku remondi ja püsib praegugi Kiilis alles - aadressil Kurna tee 3.

Kiili talu kõrvale, Lehtse poole jäi Maksima talu, Sausti poole jäi Matsi talu.

Ida poolt piirnesid Kiili talu maadega Kurna mõisa Loovälja talu maad.

 Järgneb veebruari lehes
___________________________________________________________________________
Koidula Ameerikas on teinud suure ja tänuväärse töö Kiili valla ajaloo uuringu osas. Kuna 2013. aasta on Kiili valla sünnipäeva aasta ,siis tutvustame Kiili Lehes läbi mitme kuu meie valla lugu, nii nagu Koidula selle on kirja pannud. Suur-suur tänu selle töö eest. (Andra Perv, volikogu esimees)