Kiili vallas läheb esimesse klassi 101 last
Kui arvu 101 guugeldada, siis saame üllatavalt pika loendi nn 101-asju: riigikogu liiget, ideed, visiooni, vastust, nõuannet, Eesti lindu-looma-lille-kuulsust-pühapaika- spordilugu jne. Nüüd, kui see lugu on avaldatud, ja keegi sisestab otsingumootorisse 101, saab ta muuhulgas teada ka selle, et 2012. a 1. septembril astus Kiili gümnaasiumi esimesse klassi 101 uut koolijütsi.
Mul ei ole 101 mõtet algavaks õppeaastaks, seetõttu keskendun paarile suuremale teemale, mis kindlasti mõjutavad lähiaastate koolielu.
Kooliuuendus
Haridusmuutused on globaalne probleem, sest nende muutuste raskus seisneb selles, et mitmetasandilist, sadu tuhandeid inimesi kaasavat sotsiaalset protsessi on raske kavandada ja koordineerida. Suuri reforme läbi viies on kõik riigid tuimad instrumendid, surudes tundetult ning kohalikke olusid arvestamata peale muutusettepanekud, mis on mõeldud kõigile ühtemoodi, näiteks nagu meie reformi gümnaasiumide suuruse või kolme õppesuuna nõue. Seni ongi avalikkuses kõige rohkem tähelepanu pälvinud gümnaasiumide arv ja tingimused gümnaasiumide säilitamiseks.
Riigi positsioon on siin pigem karmistunud, sest alates uuest aastast tahetakse põhikooli ja gümnaasiumi rahastamine lahku lüüa ning kolme õppesuuna nõue hakkab asenduma nõudega, et maagümnaasiumis peab keskkooliastmes olema vähemalt 252 õpilast.
Esiteks tähendab see seda, et me ei tule riigi poolt eraldatava rahaga välja ja vald peab leidma lisaraha, sest põhikooli arvelt gümnaasiumi toetada enam ei saa. Teiseks võtaks kindel õpilaste arvu nõue võimaluse väikestel gümnaasiumidel tõestada, et nad on võimelised täitma gümnaasiumi uue õppekava nõudeid.
Tõsi, need ettepanekud pole veel seaduseks saanud, ja seetõttu pole ka Kiili vald oma seisukohta muutnud. Kiili kool jätkab gümnaasiumina ja meil on kooli arendamise plaanid, kuidas koostöös teiste valdade, gümnaasiumide ning kõrgkoolidega säilitada ja tugevdada nii põhikooli kui ka keskkooliastet.
Uus jõuline teema on õpetajate palgatõus, mis kipub kohati haridusreformi peateemaks muutuma. Ministeerium püüab iga hinna eest raha haridussüsteemi seest kokku korjata, et õpetajate palgatõus ära teha. Häda on aga selles, et süsteemis pole piisavalt kokkuhoiuraha.
Seetõttu julgen väita, et kui haridussüsteemi raha ei lisata ja õpetaja palk tõuseb 15-20%, siis kannatab väga oluliselt praegune hariduskorraldus, sest suletakse erivajadustega laste koole, koolid ei saa investeeringutoetust, õpikud võivad muutuda tasuliseks, koolidel pole piisavalt koolitusraha, sulgemisohus on paljud põhikoolid jne.
Ja mis peamine, kuna piisavat katet palgatõusuks ikkagi pole, siis võidakse asi sõnastada nii, et näiliselt on kõik korras, aga kui konkreetse kooli õpetaja palk vastavalt ei tõuse, siis on süüdi koolijuht või vald.
Toodud näited olid peamiselt haridussüsteemi ümberkorraldamise valdkonnast, mille põhiline tõukejõud on raha puudus. Aga muidugi on ka toredaid muudatusettepanekuid, mille teostumist ma ootan - muuta arenguvestlused vajaduspõhiseks, klassitäituvuse piirnorm soovituslikuks, õpetaja palgaarvestus lihtsamaks jne.
Kui küsida, kas on midagi uut ka pedagoogikas, siis nn uuenduslik pedagoogika liigub juba mitukümmend aastat selles suunas, et hoolika drilli ja harjutamise asemel peetakse tähtsamaks informatsioonist arusaamist ja selle rakendamise oskust.
Tehnoloogia areng on muutmas õpetaja rolli. Õpetaja peaks olema klassi ees teadmisega, et ennekõike on ta ka ise õppija, sest muidu ei anna ta õpilastele eduks vajalikke õpimudeleid.
Õpilasel peaks lubama kasutada kõiki vahendeid, mis on nende käsutuses, et toetada armastust õppimise vastu.
Peaks toetama eelkõige õpilaste koostööd ja mitte kramplikult kinni pidama õppekavast, sest infot leiab ka ilma õpetaja vahendamiseta jne.
Tegelikkuses on olukord aga paradoksaalne, sest kuigi on hulgaliselt ideid, pole õppetegevus koolides palju muutunud.
Ka meie arvamusliidrid (nt M. Lauristin, J. Aaviksoo) võitlevad mõttetu tuupimise vastu ning arutlusoskuse arendamise ja avastusõppe eest. Olen nendega paljuski nõus, kuid tahan rõhutada, et näiteks juurdlemisoskuse arendamiseks peavad õpilased siiski omama faktiteadmisi ja mõistma nii fakte kui ka erinevaid ideid.
Õppimine ja õpetamine muutuvad visalt, sest jätkuvalt vaieldakse isegi põhimõtteliste küsimuste üle ehk mis on olulisem, kas aine- või õpilasekesksus, eksamitulemused või toimetulekukompetentsus, pääs kõrgkooli või isiksuse areng, faktiteadmised või kõlbelised väärtused. Seetõttu kehtib endiselt rahvatarkus, et haridus ja haritus on see, mis jääb siis, kui koolis õpitu on unustatud.
Kiili kooli arendamine
Kiili gümnaasium on üks kiiremini kasvavaid koole vabariigis. Sügisel ületab kooli õpilaste arv 560 piiri ja seda on rohkem kui 10% enam, kui oli kevadel. Lähiaastatel jätkub õpilaskonna lisandumine sarnases tempos ning alles 2018. aastal võib loota stabiliseerumist, aga siis on kooli suuruseks juba 700 õpilast.
Me oleme muidugi rõõmsad, aga kiire kasv põhjustab ka lahendamist vajavaid probleeme: kuidas tagada piisav ja kvaliteetne füüsiline õpikeskkond ja kuidas tagada arenev ning kvaliteetne õppetöö.
Füüsilise õppekeskkonna osas on vastus lihtne: kool vajab juurdeehitust. Õnneks on koostöös vallaga juurdeehituse plaan kinnitamisjärgus. Loodan, et kõik läheb plaanipäraselt ja kool saab järgmiseks sügiseks 4 uut klassiruumi. Kindlasti võiks juurdeehitus suurem olla, nii et ükski klass ei peaks õhtuses vahetuses õppima. Aga nelja klassiruumi jagu suudab vald oma vahenditega ehitada ja muid vahendeid meil suure tõenäosusega ei ole.
Omavahenditest ehitamine on kindlasti kõva sõna ja vallavalitsus väärib kiitust ning see leevendab kooli olukorda kõige kiirema kasvu aastail oluliselt.
Teine, ja veelgi olulisem, küsimus on hariduse sisu ja kvalitatiivne areng hoogsa kasvu tingimustes. Kiili gümnaasiumi pedagoogilise kontseptsiooni nurgakiviks on põhimõte, et kõik õpilased suudavad õppida, lõpetada kooli ning edasi õppida.
Oleme sellega seni hakkama saanud, kuid ka see kontseptsioon vajab arendamist, sest oma sisemise arengu tõttu seisab iga edukas organisatsioon täielikult tundmatu tuleviku ees. Probleemidele ei tule kunagi lõppu, seega tuleb aina uuesti õppida tegema õigeid asju.
Hariduses sõltub peaaegu kõik sellest, mida õpetajad teevad ja mõtlevad - nii lihtne ning nii keeruline see ongi. Juhid peavad looma eduks vajalikud tingimused ja õhkkonna ning olema muutuste uksehoidjad, aga kooli võimekuse tunnused on nagu tagurpidi püramiid, kus esikohal on õpetaja:
- õpetajate teadmised, oskused, meelestatus,
- professionaalne õpikogukond,
- terviklik organisatsioon,
- tehnilised vahendid,
- juhi oskused.
• Õpetaja - kui õpetajal on usk vanemate koostöövõimesse ja õpilaste võimekusse ning toimub sihikindel töö koolitunnis.
• Õpilane - kui õpilased vestlevad vanematega kooli teemal, usuvad endasse ja tähtsustavad kooli oma tulevikku silmas pidades.
• Vanemad - kui vanemad väärtustavad kooli, hindavad õpetajaid ja vestlevad lastega kooli teemadel.
Head õppeaasta algust kõigile!
____________________________________________________________________
Koolialguse aktused Kiili gümnaasiumis
Kiili gümnaasium annab teada, et kooli algus uuel õppeaastal toimub järgnevalt:
Esmaspäev, 3.september Kell 8.00-8.45 - IV-XII klassile õppeaasta alguse avaaktus. 2. tund - klassijuhataja tund. 3.-4. tund - vastavalt tunniplaanile. I-III klass - alates kell 8.00 ainetunnid vastavalt tunniplaanile.
