Samas oli rahvastikuregistri andmetel Kiili vallas elanikke samal ajal ainult 4546, mis tähendab, et erinevus kahe riikliku andmebaasi vahel oli ja on peaaegu 600 inimest ehk ca 11- 12% inimestest elab vallas ilma sissekirjutuseta. Tänase seisuga (1.05.2013) on rahvastikuregistris 4540 inimest, sealjuures viimase aastavahetusega võrreldes on inimesi ca 50 võrra vähem.

Jättes siinkohal kõrvale Tallinna tasuta ühistranspordi ajutise ja tegelikult üsna tühise mõju, võib nentida, et valla rahvaarv ei ole viimasel kahel aastal sisuliselt suurenenud ning ka edasiseks võib prognoosida pigem paigalseisu või isegi mõõdukat langust.

Võimalikku edasist kasvu pärsib eeskätt asjaolu, et kodulaenuvõimeliste inimeste hulk on seoses 2008. aastal lõppenud kinnisvarabuumiga pikaks ajaks ammendunud ja seetõttu ei ole oodata ka olulist elavnemist kinnisvarasektoris ning arvukad kavandatud arendused nähtavas tulevikus kindlasti ei realiseeru.

Noorte inimeste vald

Vaadates Kiili valla rahvastikupüramiidi, tuleb selgelt esile kolm tegurit. Esiteks on valla elanikkonna struktuur märkimisväärselt ebaühtlane. Pilt ei ole küll nii hull kui Rae vallas, aga probleemide allikaks on see sellegipoolest, kuna tähendab reaalses elus nii lasteaia- kui ka koolilaste arvu väga suurt kõikumist aastakäikude lõikes ning seda suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul.

Teiseks oluliseks näitajaks on eakate inimeste väga väike osakaal - Kiili valla elanike keskmine vanus on 33 aastat ja selle näitaja poolest oleme me vabariigis teisel kohal. Mis tähendab, et sotsiaalteenuste vajaduse ja finantseerimise osas on meil täna olukord ilmselt lihtsam kui enamikul valdadel, kuid nt vanaemade-vanaisade asumine kättesaamatus kauguses tekitab paljudele peredele kindlasti probleeme.

Kolmas näitaja on seotud lapsesaamise eas naiste osakaaluga ning siin on Kiili vald teistest nn kuldse ringi valdadest põhimõtteliselt erinev. Nimelt on meil kõige suurem naiste eagrupp rahvastikupüramiidis 40-44-aastased, samal ajal kui naabrite juures Rae vallas on see niiviisi hoopis 30-34-aastaste ja Sakus 35-39-aastaste puhul.

Mis tähendab, et Kiili vallas on sündide arv langenud juba alates aastast 2010, kuna võimalike sünnitajate arv lihtsalt väheneb pidevalt. Sellest omakorda tuleneb, et meil laheneb lasteaiakohtade puuduse probleem paari aasta jooksul ja juba täna olemasolev lasteaiakohtade arv on pikemas perspektiivis piisav.

Miks meil on 40-44 aastasi elanikke (sh mehi 35-39 eagrupis) kõige rohkem, võib vaid oletada. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks on, et Kiili vallas puudusid kinnisvarabuumi ajal sisuliselt kortermajade arendused, samal ajal kui nt Rae valla Peetri alevik valdavalt ainult neist koosnebki ja tõenäoliselt oli korteriostja keskeltläbi noorem kui eramaja soetaja , millel võib omakorda olla erinevaid põhjusi.

Võib-olla olid pisut vanemad inimesed ka targemad ja oskasid ja tahtsid kolida merest ja tuultest kaugemale, st eelistasid Kiili valda Viimsile või Harkule.

Või oli põhjuseks hoopis suurem elukogemus, mis nägi ära, et Viljandi maantee suund Tallinna on hommikuti ja õhtuti võrreldes muude magistraalidega oluliselt ummikuvabam. Lõpuks ei olegi konkreetne põhjus tähtis, vaid hoopis see, mis sellest tuleneb.

Eluruumid

Rahvaloenduse eluruume puudutav osa pakub võimaluse saada teada nt seda, kui paljud suvilapiirkondades (Luige, Mõisaküla) asuvatest eluruumidest ei ole veel aastaringseks elamiseks kohandatud. Rahvaloendajatel olid olukorra tuvastamiseks omad küllalt lihtsad meetodid, nagu nt talvisel õhtul korstnast tõusev suits, ära lükatud lumi või lume sees suvilani- majani viiv rada või siis selle puudumine. Arusaadavalt ei ole niiviisi kogutud info ülitäpne, aga ei saa ka öelda, et see ei annaks olukorrast küllalt realistlikku ülevaadet.

Püsielanikega tavaeluruume on vallas 1637, püsielaniketa tavaeluruume 133 ja tavaeluruumi asustatus on teadmata 24 juhul. Olemas on ka info, kui palju on mingit liiki elamisi - ühepereelamuid 68%, kortereid 19% ja muid väikeelamuid (suvilaid) 13%.

Nagu näha, on Kiili vald eeskätt eramajade ja suvilate piirkond ning ainult suvilatena kasutatavate eluruumide hulk ei ole enam väga suur, aga loomulikult varieerub see erinevate kunagiste ja praeguste aiandusühistute lõikes päris palju. Kui nt Uus-Vargamäel on praktiliselt kõik juba püsielanikud, siis sama ei saa kindlasti väita Sangari või Luna kohta.

Töökoht ja palk

Kiili valla elanikest käis rahvaloenduse ajal palgatööl 2490 inimest. Kui rääkida valdkondadest, siis on pilt küllaltki kirju ja protsentuaalselt järgnev.

Hulgi- ja jaekaubandus; sõidukite remont 19,52
Töötlev tööstus 14,58
Ehitus 9,28
Veondus ja laondus 8,31
Avalik haldus ja riigikaitse; sotsiaalkindlustus 7,71
Haridus 7,11
Info ja side 5,54
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4,94
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3,61
Finants- ja kindlustustegevus 3,49 jne.

Kiili valla elanikest palgatöötajate brutotulu on üks vabariigi kõrgemaid, 2011. aasta andmete põhjal olime 1042 euroga Eestis viiendal kohal (Viimsi - 1188, Harku - 1123, Saue vald - 1057 ja Rae - 1045 eurot) ning mehed saavad keskmiselt palka 1190 eurot ja naised 882 eurot kuus.

Ametlike töötute kohta avaldadakse andmeid igakuiselt ja 30.04.2013 seisuga on vallas 60 töötut. See number on viimasel ajal küllalt stabiilne, vähenedes natuke suveperioodil ja olles pisut kõrgem aastavahetuse paiku.

Tervikuna võib öelda seda, et töötus on Kiili vallas võrreldes vabariigi keskmisega väga madal, jäädes alla 3%, mis on suurlinna ja selle võimaluste vahetut lähedust arvestades ka igati loogiline.

Tööränne

Üldiselt peetakse pendelrännet pigem negatiivse varjundiga nähtuseks ja kui töölesõit võtab ülearu kaua aega, siis eks see nii ongi.

Kiili valla puhul seda siiski väita ei saa, kuna enamus elanikkonnast on meil koondunud valla kesk- ja põhjaossa ja lõviosal juhtudest ei ole vahemaa töö- ja elukoha vahel pikem kui 25 km ja on ka ajaliselt alla 30 minuti. Isegi liinibuss sõidab vahemaad Kiili alev-Tallinna kesklinn ainult poolt tundi ja niisugust pendelrännet tuleb lugeda täiesti normaalseks.

Heal juhul võib rääkida sellest, et äkki võiks olla ühistranspordi kasutajaid natuke rohkem ja autoga liikujaid vähem, aga ka see on küsitav - ühest küljest mugavusfaktori (poeskäigud pärast tööd jms) ning teisest küljest reisijatevoo ebaühtluse tõttu, kuna juba praegu on hommikused bussid liiga täis ja muul ajal üsna tühjad. Võrreldes teiste Tallinna ümbruse valdadega on pilt üldjoontes sarnane, kuid nii Sakus kui Raes on oma vallas töötajate osakaal pisut suurem.

Tööga seotud pendelränne seostub otseselt ka tõmbekeskuste mõiste ja nähtusega ning võtab sisuliselt maha igasugused jutud Kiili valla võimalikust ühinemisest naaberomavalitsustega kas lääne-, lõuna- või idasuunal. Meil võib küll olla Saku või Rae vallaga kunagine ühine ajalugu, kirikukihelkond või külanõukogu, aga tänane praktiliselt täiesti olematu side on tõsiasi, mida pole lihtsalt võimalik eirata. Väga vähesed käivad idas või läänes tööl ja koolis üldse mitte keegi. Kiili valla jaoks on võimalikku haldusreformi silmas pidades põhimõtteliselt olemaks ainult kaks reaalset valikut - kas ühinemine Tallinnaga või jätkamine iseseisvana praegusel kujul ning nii volikogu, vallavalitsuse kui tõenäoliselt ka lõviosa elanike eelistus on selgelt viimane variant.

Lõpetuseks võib öelda, et Kiili valla lähituleviku väljavaated on demograafilises ja ka muus plaanis head ning Eesti üldist keskmist konteksti arvestades isegi väga head. 30-40 aasta perspektiivis on loomulikult ootamas vanemaealiste osakaalu oluline tõus ja sellega seotud täiendavate sotsiaalteenuste vajadus. Täna ja praegu võime rõõmu tunda sellest, et Kiili vald on parim paik elamiseks - vastavalt iga aastasele Geomedia uuringule oleme me Eesti valdade hulgas esikohal elanikkonna heaolu poolest ning see tulemus väärib kindlasti hoidmist.
_______________________________________

Kiili vallaelanike töökoha asukoht

Tallinn 65%
Kiili vald 18%
Rae vald 5%
Välisriik 4%
Saku vald 2%
Maardu linn 1%
Ülejäänud kohalikud omavalitsused kokku 5%

Allikas: REL 2012