Killukesi tirtsude-põnnide tegemistest lasteaias

Talv hakkab lõppema, kelgusõidud saavad sõidetud ja lumekindlused ning lumememmed vajuvad ligi maad. Käes on esimene kevadkuu-märts.

Lasteaiamudilastele on märts olnud tegus kuu, kus räägiti ja räägitakse eesti keelest ja kirjandusest, nii lastekirjanduse nädalal, emakeele päeva puhul kui kohe algavatel teatripäevadel.

Lastekirjanduse nädalal sai selgeks, mis on raamat, et selles on nii sõnu kui pilte. Nii mõnigi rühm pani kokku päris oma raamatu. Vanemates rühmades oli sel aastal tutvustatav kirjanik Eno Raud ja tema teosed. Kirjanik, kelle Sipsik, Naksitrallid ja teised toredad tegelased on paljudele lastele head tuttavad ning kelle lustlike viguritega lasteluulet on mõnus ette kanda. Eriti vahva tegelane on Sipsik - väikese õe sünnipäevaks venna poolt meisterdatud kaltsunukk, nii südamega tehtud et ärkas ellu.

Lapsed said teada, et igal raamatul on autor-kirjanik, kes on tegelased ja loo välja mõelnud ning kirja pannud.

4. rühmas loeti "Sipsikut" sel nädalal niisama ja laste palvel unejutukski, sest raamatus on nii palju vahvaid lugusid. Seda tegelast püüti ka maalida. Rühmas oli näitus E. Raua raamatutest.

5. rühma lapsed meisterdasid oma Sipsikud papist ja kinnitasid pähe päris ehtsad lõngast juuksed, 6. rühma koolieelikud kogusid hoolega tarkust ning said selgeks, et raamatu juures on olulised lausa kaks tegelast: kirjanikule lisaks ka kunstnik, kes raamatu jaoks pildid välja mõtleb ja valmis joonistab. Selles rühmas kleebiti, vooliti ja joonistati kümneid vahvaid Sipsikuid.

4., 5. ja 6. rühm käisid ka Käina raamatukogus Sipsiku päeval, kus igale rühmale luges tädi Tiina vahva katkendi raamatust ning koos arutleti, mis lastele kõige rohkem meeldis ja meelde jäi. Lisaks riputati lastenurga lae alla näitus laste poolt värvitud piltidest, kõigil neil mõnus triibukostüümis tegelane, muidugi Sipsik.

Päris väikesed sõimelapsedki tegid raamatutega tutvust, uurides pilte ja õppides uusi sõnu.

2-3 aastased tirtsud-põnnid elasid sel nädalal muinasjuttudega: kuulasid muinasjutte, vaatasid kauneid muinasjuturaamatuid ja voolisid meeldejäänud muinasjututegelasi. Eriti vahva oli printsesside päev, mil kõik tüdrukud said kanda oma kõige-kõige prinsessilikumat pidulikku kleiti ning ehtida end lausa kroonidega. Poisid küll printsikostüüme ei kandnud kuid püüdsid sel päeval käituda eriti viisakalt.

Emakeelepäeval kogunes lasteaiapere saali.

Milline keel on emakeelsee
on keel, mida räägib su ema,
mida rääkisid vanaemad
ja vanaemade emad
Selline keel on emakeel

Sellise luuletusega juhatas õpetaja Eve Lind sisse emakeele päeva, mis oli luuletuste lugemise päev, kus kõik soovijad said mikrofoni luuletust lugeda. Ja soovijaid juba jätkus!

Õpetaja Leelo Reede teadustas ja saatis lavale üha uusi etlejaid.

Vahvad salmid rääkisid emakeelest, kodumaast, lahkuvast talvest ja sulavatest lumememmedest ning oodatavast kevadest ning kevadekuulutajatestlilledest, lindudest ja voolavast kevadveest, sest siis kui on kevad, saavad lapsed hoopis uued mängukohad ... varsti-varsti

...liivakast on lapsi täis
laste saapad liiva täis
saapaninad pori täis...

luges 6. rühma Rasmus

Kohe-kohe algavad teatripäevad, seekord taas kõigi töötajate näidendiga, sel aastal on valitud "Jussikese seitse sõpra", õpetaja Tiina Lepamaa eestvõtmisel käivad juba proovid ja valmivad dekoratsioonid. Ka rühmades õpitakse vahvaid lugusid, näiteks sellest, kuidas vares hernesuppi keetis ja veel muustki - küll te varsti näete.

Meil on mõnus.