Kiltsi projekti lõpptähtaega pikendati
Kuna ehituse käigus on välja tulnud mitmeid hädavajalikke töid, mida alguses ei olnud plaanis teha, ning ka osade plaaniliste töödega ei jõuta tähtajaks valmis siis esitasime rahastajal, Norra Finantsmehhanismidele, palve edasi lükata projekti lõpptähtaega 2010. aasta lõpuni.
Mis siis on need erakorralised tööd, mida hakatakse veel tegema? Üks suurim ettevõtmine on keldrikorruse drenaaþi pikendamine. Käesoleva aasta kevadel oli rohke lumesulamisevee ja kõrge põhjavee tõttu Kiltsi mõisakooli keldrikorrusel paarkümmend sentimeetrit vett, mis näitas, et rajatud drenaaþ ei suutnud kogu pinnasest tulnud vett keldrist välja juhtida ning seetõttu tuligi päevakorda keldrikorruse drenaaþi pikendamine. Lisaks on kavas kinni katta keldrikorrusel tulevases spordisaalis paiknev keskaegne paekivist keerdtrepi alus. Katta tuleb trepi alus kahel põhjusel: esiteks selleks, et kaitsta õpilasi sporditunnis vigastuste eest ja teiseks selleks, et kaitsta väärtuslikke ajaloolisi arhitektuurseid detaile. Samas peab kate sobima interjööri ja võimaldama treppi lihtsalt eksponeerida mõisa külalistele.
Kolmas töö on vasakpoolse tiibhoone keskkütte trassi ümberehitamine. Vasakpoolse tiibhoone galerii lae ja katuse restaureerimistööde käigus selgus, et olemasolev keskkütte trass on amortiseerunud ja on vaja ümber ehitada. Vana kütteliin demonteeritakse, ehitatakse ja isoleeritakse uus küttetorustik ning taastatakse galerii kaare võlv. Neljandaks on kavas parempoolse tiibhoone katusekonstruktsiooni lisatugevdamine, sest katusetööde käigus tuli välja, et olemasolev katusekonstruktsioon ei pruugi vastu pidada uue kivikatte ja paksu lume koormusele. Viiendaks on päevakorda tulnud parempoolse tiibhoone katuseakende lisasoojustamine.
Parempoolse tiibhoone katuseakende ümberehitamise käigus selgus, et akende ümber on vaja panna täiendav soojustus, kuna akende paigaldamisel on tookordne ehitaja jätnud sinna soojustuse paigaldamata. See on tinginud külmal ajal suure soojuskao, vee kondenseerumise, paksu jääkihi tekkimise katusel ja maani rippuvad purikad räästas.
Enamus tööd, mida ehitaja ei jõua lepingus seatud tähtajaks valmis on otseselt seotud Kiltsi mõisa vertikaalplaneeringu elluviimisega. Kiltsi mõisa vertikaalplaneeringu elluviimine on veninud seetõttu, et Kiltsi mõisa peahoone arhitektuurne lahendus ja Kiltsi pargi projekti juurde kuuluv vertikaalplaneeringu lahendus ei klappinud kokku. Lisaks saime Kultuuriministeeriumi Mõisakoolide riiklikust programmist vertikaalplaneeringu tegemiseks oluliselt vähem raha kui taotlesime ja seetõttu tuli tööde mahtusid vähendada. Nüüdseks on asi niikaugel, et peagi saab vertikaalplaneeringu elluviimine ja sellega seotud tööd alata.
Kiltsi Põhikooli direktori Alar Krulli sõnul suhtub kool tähtaja venimisse mõistvalt. “Me oleme suutnud õppetööd läbi viia kogu kaheaastase remondi aja koolitöö jaoks kehvades tingimustes. Saame ka nüüd hakkama, kool sai uueks kooliaastaks juurde uusi remonditud ruume. Saame aru, et tegemist on väga keerulise ja üllatusterohke ehitusobjektiga, kus tuleb arvestada igal sammul muinsuskaitsenõuetega. Iga järgmise töö või otsuse puhul peab ehitaja küsima muinsuskaitse seisukohta. “
