Kirgi kütnud Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini planeeringu trassivalikud on otsustatud
Eelnevalt oli maavanema poolt aasta alguses vastu võetud ning avalikustamisele esitatud trassialternatiiv, millele laekus avaliku arutelu käigus arvukalt vastuväiteid nii trassi põhja- kui lõunapoolses osas. Kuivõrd avalikul arutelul selgus, et varasema kaasamisega on olnud olulisi puudujääke, nõustus maavanem kokkuleppel vallavalitsusega avama trassialternatiivide osas uue arutelu.
Harku-Lihula-Sindi 330 kV kõrgepingeliini uus planeeringulahendus tõi taas vallamajja rohkesti ettepanekuid ja vastuväiteid, samuti osales arvukalt vallaelanikke ja maaomanikke Saue vallavolikogu 26. juuni istungil, kus antud teemat arutati.
Lõunapoolses, Keila alajaama ja Saue-Kernu valla piiri vahelises lõigus, oli esitatud üks lahendusvariant, mis suures osas vastab valla üldplaneeringuga reserveeritud lahendusele ning kus on arvesse võetud ka avalikustamise käigus elanikelt laekunud ettepanekud. Eelpooltoodut arvestades kooskõlastati volikogu poolt lõunapoolse lõigu lahendus.
Põhjapoolses, Harku alajaama ning Keila alajaama vahelises lõigus, pakkus maavalitsus välja kaks uut asukohavarianti, mis ei asu varem välja pakutud olemasolevas 110 kV liinikoridoris, mis on ka valla üldplaneeringuga reserveeritud koridor. Mõlemale variandile laekusid kohalikelt elanikelt ja maaomanikelt rohkete allkirjadega kirjalikud vastuväited, mistõttu Saue vallavolikogu ei pidanud võimalikuks kooskõlastada kumbagi varianti, tuues välja põhjendused:
• Mõlemad pakutud variandid on Saue valla üldplaneeringut muutvad, mistõttu peab uude trassikoridori minek olema piisavalt põhjendatud. Samas on aeg uute koridoride keskkonnamõju hindamiseks olnud küllaltki lühike ning konkreetsemaid uuringuid, nt võimalike mõjude väljaselgitamiseks kaitsealustele liikidele või rohevõrgustikule, pole jõutud teostada.
• 01.07.2015 jõustub uus ehitusseadustik (kooskõlastust küsiti ja senine menetlusprotsess oli läbi viidud enne 01.07.2015), mille alusel peaks tulevikus väljastatama uuele liinile ehitusluba. Uus ehitusseadustik avardab oluliselt liini kaitsevööndisse jäävate maaomanike võimalusi maa võõrandamise nõudmiseks (talumiskohustuse asemel), kuid sellest tulenev võimalik majanduslik mõju on planeeringus analüüsimata.
• Piisava põhjalikkusega pole analüüsitud võrdlevalt erinevate trassialternatiivide puhul võimalust kõnesoleval lõigul elektriliini (osaliseks) paigutamiseks maakaablisse. Arvestades rajatava trassi väga pikaajalist mõju maaomanikele ja keskkonnale, tuleks nimetatud alternatiivi täpsemalt majanduslikult analüüsida ja valikut põhjendada.
• Lisaks soovime laiemalt tähtsustada maaomanikele seatavate piirangute ning nende kompenseerimise teemat, seda eriti just üldplaneeringu tasandil kokkulepitust erinevate trassikoridoride valiku valguses, kuna uue trassi ehitamine seab märkimisväärsed piirangud maaomanike senisele maakasutusõigusele. Täna kehtivas seadusandluses on õiguslik vaakum selle koha peal, millised on maaomanike õigused hilisema talumiskohustuse eest kompensatsioone saada.
Antud probleemile on tähelepanu juhtinud oma lahendis ka riigikohus. Seega ei ole põhjendatud uute piirangute seadmine enne, kui vastav küsimus on seaduses uuesti ära reguleeritud. Tänaseks on maavalitsuses menetlus jõudnud etappi, kus planeering on maavanema poolt augusti lõpus vastu võetud, lõplikuks variandiks kinnitati Saue valla põhjaosas trassivariant S 1-6 (vt joonist), mis sai ainukesena kõigi vajalike riigiametite kooskõlastuse. Planeeringu avalik väljapanek on kavandatud vahemikku 21.09- 18.10 ning avalikud arutelud novembri teise poolde.
JOKK lahendus?
Saue vallavolikogu kaalus ja arvestas otsuse tegemisel sisulisi asjaolusid, sh lähtus kehtivast Saue valla üldplaneeringust. Harju maavalitsus arvestab hiljuti tehtud seadusemuudatusega, mis justkui peaks riigil võimaldama joonehitiste planeeringute mittekooskõlastamisi teatud tingimustel siiski lugeda kooskõlastamisteks. Enne muutmist oli planeerimisseaduses kirjas: „Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. 2. aprillist jõustus seadusemuudatus, mille sõnastus on: „Kui mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga, loetakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.” „Nagu näha, on Riigikogus viimasel hetkel sisse viidud seadusemuudatusega ära jäetud sõnad “või kehtestatud planeeringuga” ning alles jäetud viide vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktile.
Saue vald viitas oma mittekooskõlastamiskirjas vastuolule kehtestatud planeeringuga (kehtiva Saue valla üldplaneeringuga), mis on kehtestatud vallavolikogu otsusega, mis valla arvates omakorda on oma olemuselt planeerimisseaduse alusel kehtestatud õigusakt. Nii et nüüd taandub kõik juriidilisele küsimusele, kas planeering, sh näiteks Saue valla üldplaneering, on seaduse alusel kehtestatud õigusakt või mitte,“ nendib abivallavanem Kalle Pungas.
Planeeritav elektriliin
Trassikoridor saab alguse Hüüru külas asuvast Harku alajaamast ja on 125-meetri laiune, sest trassikoridori on kavandatudb paralleelselt kulgema kaks elektriliini: Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV ja perspektiivne Paldiski 330 kV. Trassikoridor väljub Harku alajaamast kagu poolt ja kulgeb olemasoleva 330 kV elektriliini trassiga paralleelselt. Aiandi teest lõuna poolt pöörab trassikoridor edelasse üle põllu– ja metsamaade. Läbib Alliku küla loodeosa, Püha ja Hüüru külade idapoolseid osasidnning Vanamõisa küla loodeosa. Kiia külas suundub trassikoridor olemasolevate 110 kV elektriliinide (L111 ja L112) trassile. Planeeritava trassikoridori lähedusse jääb võrreldes teiste alternatiividega kõige vähem majapidamisi. 250 meetri raadiuses on S 1-6 puhul 18 majapidamist. Sealjuures on S 1-5 puhul 24 majapidamist ja S 1-4 76 majapidamist.
