Töötubade läbiviimisel kasutatakse mitteformaalset lähenemist, mida üha enam ka formaalsesse haridusse integreeritakse. Tänu Loksa linna ja Kuusalu valla alaealiste komisjonile said kahes koolis läbi viidud töötoad, mis andsid koolile lisavõimaluse kasutada välist inimressurssi, et olulisi teemasid noortega arutada. Sageli on olukord, kus lapsele võõras inimene võib olla sellel ühel hetkel just see, keda ta kuulda võtab ning oma või kellegi teise käitumise üle järele mõtleb.

Kiusamine on viimasel ajal aktuaalne teema olnud. On inimesi, kes ütlevad, et kiusamist on koguaeg olnud ja see on justkui normaalne osa meie elust. Juba „Kevades" tõmbas Toots Teele tantsima ning sikutas teda patsist või siis Tammsaare Pearu ja Andrese omavahelised konfliktid. Mis siis on tänasel päeval teisiti?

Tänasel päeval on levinud ennekõike verbaalne vägivald, mis on kordades suurema mõjuga kui mõni füüsiline hoop ning kasvavas joones on küberkiusamine.

Eestis kasutab 96% 9-16 aastastest lastest internetti kodus ja pisut enam kui pool neist oma toas. Sarnaselt Põhjamaadega on Eesti noored ühed noorimad, kes internetti kasutama hakkavad. Juba 8 aastaselt kasutavad internetti igapäevaselt 82% lastest. Kiusamist on seeläbi kogenud 40%, reeglina sotsiaalvõrgustikes või kiirsuhtlusprogrammides, harvemini e-kirja või jututubade kaudu.

Veidi enam kui iga kolmas kiusamine toimub koolis või muus lasteasutuses. Noortel puudub oskus muul viisil suhelda. Palju mõjutab ka sugu, poisse on nii kiusajate kui kiusatavate seas rohkem - 24% on kogenud koolivägivalda (füüsilist), poisid sagedamini kui tüdrukud (K. Kõiv).

Laste endi näidetele tuginedes võib öelda, et kiusamine on üpriski tugevalt sees juba lasteaias, kust see sageli tuleb kaasa kooli. Ühe võimaliku lahendusena kaalutakse võimalusel koolivahetust, kuid mis on selle tagajärg, kui lapsega ei tegeleta - kiusatavast võib saada kiusaja. Sellise rolli muutusega tekitab ta kiirelt endale kaitsekihi, et taaskord mitte kiusatava rolli sattuda. Eelmine siseminister K.-M. Vaher on välja toonud, et Eestis on koolikiusamise ohvriks langenud umbes viiendik õpilastest, mis on Euroopa keskmisest kõrgem.