Et see ainult unistuseks ei jääks, hakati planeerimisega otsekohe ka pihta. Ehitustöödega alustati 8. juunil ja kuna kõik ettevalmistustööd olid juba tehtud, hakati silda samal päeval ka kokku panema. Ujumissild on plastujukitel ja immutatud puidust laudisega. Silla laius on 2 m ja kogupikkus 24 m, kuid tänu sealse maastiku eripärale ulatub ta kaldast veelgi kaugemale.

Pärast silla valmimist selgus, et järve põhjas olid mõned puidust postid, mis võisid olla ohtlikud vette hüppamisel. Seal ulatasid lahkesti oma abikäe kaks Klooga kohalikku elanikku Aleksandr Peljovin ja Andrei Šišov, kes oma sukeldumisvarustusega vee alla kadusid ning neile trossid ümber sidusid. Postide väljatõmbamiseks tuli appi Paldiski 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljon, mille ridadesse kuuluv nooremleitnant Lembit Hiie need armee eritehnikaga välja tiris.

Kuna sillaesine maastik oli väga porine ja seal laiutasid suured mudaaugud, siis tellis AS Lahevesi veel kümme koormat liiva, mis sinna laiali aeti. Juba 15.juunil toimus pidulik ujumissilla avamine, kuhu oli kokku tulnud rahvast üle valla ja kaugemaltki.

Lindi lõikasid läbi vallavanem Kalev Laast, AS Lahevesi esindaja Jüri Karisma ning Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse juhataja Urve Luht.

Seejärel oli kõigil võimalik esmakordselt avatud sillalt vette hüpata.

Kuigi vesi just kõige soojem ei olnud, leidus Klooga noorte seas küllaga julgeid, kes said vallavanem Kalev Laastilt mälestuseks ka ujumisrõngad. Oma kõnes rääkis vallavanem ka järve looduslikust ilust ja seal pesitsevatest luikedest, keda on kümneid, mistõttu võiks seda kohta kutsuda ka luikede järveks.

Ürituse lõpetas ühine kringli söömine ja morsi joomine, milleks olid laua katnud abivallavanem Anneli Sert ja avahooldusspetsialist Jelena Adler. Keila Vallavalitsus loodab väga, et seda ujumissilda hoitakse tervena ja puhtana, samamoodi ka selle ümbrust ja loomulikult kogu loodust tervikuna.