«Teeme kõik endast oleneva selleks, et Kloogarannast saab taas atraktiivne ajaveetmiskoht nii kohalikele kui ka kaugemalt tulijatele. Peame seda Kloogaranna suureks plussiks, et rongist otse saab rannaliivale astuda. Loodame, et tulevikus on põhjust Kloogaranda tulla aastaringselt,“ ütles Alver.

Detailplaneeringu ala asub ligikaudu 34 hektaril ning hõlmab Kloogaranna küla Ojala mets, Muuli tee 21, Mere põik 2, rannahoone ning jätkuvalt riigiomandis olevat maad. Detailplaneeringuga moodustatakse 13 krunti, millest kolm on ärimaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, viis transpordimaa krunti, kaks ühiskondliku hoone maa krunti ja üks olemasolev elamumaa krunt. Keila Vallavolikogu leidis, et planeeringumenetlus on läbi viidud vastavalt planeerimisseaduse nõuetele ning planeeringulahendus sobitub ümbruskonnaga ning taastab osaliselt ajaloolise hoonestuse.

Kloogaranna ja Laulasmaa piirkond kujunes supelrannana menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui baltisakslaste seas tärkas huvi reisimise, suvitamise ja kuurortides tervise parandamise vastu. Praeguse Kloogaranna küla rannaala kujunes üldtuntud suvituspiirkonnaks pärast Teist maailmasõda, kui sinna rajati eri asutuste puhkebaase ja pioneerilaagreid ning hakati jagama suvilakrunte. Nõukogude ajal oli Kloogarand ülipopulaarne koht, kus palavatel päevadel käis rannas kümneid tuhandeid inimesi, näiteks saabus tippaegadel randa 39 rongi päevas. 1990. aastate ühiskonnamuutustes kaotas rand avaliku ranna staatuse ning jäi pikkadeks aastateks hooletusse.