Kodasema kandi asukad: „Väga mõnus koht elamiseks, kui selle mänguplatsi saaks ja teed ka veel korda …“


O LEKSID TÄNULIKD KASUTAJAD: Kodasema kandi noorem generatsioon ootab pikkisilmi oma kodulähedast mänguplatsi
O LEKSID TÄNULIKD KASUTAJAD: Kodasema kandi noorem generatsioon ootab pikkisilmi oma kodulähedast mänguplatsiEestielu

Vatsla külas paikneva Kodasema elurajooni asukate sõnul kannab aastajagu päevi tagasi loodud külaselts küll vaba aja platsi rajamise ideed, aga on aidanud ühendada inimesi ka kogukonnana.

Kunagi olla olnud siin suur kadakane väli, üsna Saaremaa hõngu ja meeleoluga- vaikus, rahu ja lõputult kadakaid. See olla olnud peamine põhjus, miks just Vatsla külla paljud noored pered viis-kuus aastat tagasi omale kodukrundi soetasid. „Ma nägin vaid müügireklaamis olnud fotot ja ilma kohal käimata juba teatasin -ma lähen nüüd koju,“ meenutab üks Kodasema külaseltsi liige Kersti. „Kadakad, männid – 7 km linnast väljas ja täitsa nagu päris maakoht,“ mäletab ka seltsi teine liige Kadri esimesi emotsioone.

Kadakaid leidub Kodasemas senini, kuigi osalt on asemele kerkinud ports keni kahepereelamuid. Õieti on Kodasema, kus paikneb ca 50 kinnistut, vaid üks – kõige uuem Vatsla küla piirkond. Veel hõlmab Vatsla endisaegset suvilate piirkonda ja nö vana küla metsa sees. Aga kuna füüsiliselt asuvad need küla osad teineteisest suhteliselt kaugel, lisaks kuulub osa Kodasema kandi majapidamistest hoopis Hüüru küla alla, siis otsustasid uuselamurajooni asukad oma väikse kogukonna huvide kaitseks ja realiseerimiseks päris oma külaseltsi luua.

Arendajale etteheiteid pole

Peamiseks koondumise eesmärgiks on vajadus rajada kodusesse elukeskkonda seni veel puudu olev komponent – vaba aja veetmise plats.

„Kui vahel on teleristki näha olnud, et elanikud moodustavad ühisrinde, et ajada asju arendajaga ja lahendada sedasorti probleeme, siis meil ei ole oma arendajale AS-ile Lekree majad küll midagi ette heita,“ nendib Kersti. Kodasemas tänavavalgustus põleb, teed on asfaldi all, joogivesi kvaliteetne. Ja kui midagi on, näiteks majal krohv kukub või aken vajub, siis tullakse tehakse korda.

Rahuolust puudu veel vaba aja veetmise plats

Külaselts loodigi peamiselt seetõttu, et oleks kergem vedada kavandatava vaba aja veetmise platsi projekti. Nimelt on keset Kodasema, tee ääres üks kena sotsiaalmaakrunt, kuhu sobivasti keskne kogunemiskoht rajada. Kuigi maalapp arendajale, mitte elanikele kuulus, jõudis selts omanikuga tasuta rendile andmise kokkuleppele ja püüab nüüd leida võimalusi, et kusagilt platsi rahastamiseks finantsvahendeid saada. Korra on isegi taotlus juba esitatud, aga esimest korda õnneks ei läinud. „Tegelikult ei näe me oma ideedes seda mitte vaid liumäe ja liivakastiga väikelaste mängukohana, tahaksime, et seal leiaksid tegevust kõik elanikud, olenemata east,“ räägib Kersti. Nii hõlmab ligi 400-tuhande kroonine projekt lisaks mänguatraktsioonidele ka korvpallirõngast, täismõõdus liivapõhjaga võrkpalli platsi, jalgpalliväravaid ja lõkkekohta. „Kalliks teeb asja see, et kui tahame platsile kasutusluba saada, siis peavad olema näiteks kõik lasteatraktsioonid sertifitseeri­tud ja see turvalisusnõue tõstab

hinda. Muidu võiksime ju põhimõtteliselt ka oma kätega ronimispuud ja liulaskmise kohad valmis teha,“ selgitab Evelyn, kes samuti aktiivselt seltsitegevuses kaasa lööb.

Tänulikke kasutajaid oleks küllaga

Hoolimata esimestest tagasilöökidest ei ole mänguplatsi rajamise mõtet maha maetud. Seltsiliikmed on liikmemaksude näol valmis ka oma rahaga panustama platsi valmimisse, aga loodetakse siiski ka välisele toetusele. „Nüüd sügisel tahame uuesti oma projekti Nelja Valla Kogule esitada, ka vallavalitsusse viisime investeeringutaotluse toetuse avalduse, aga eriti lootust meile vallast ei antud,“ tõdeb Evelyn.

Aga seda mängimise ja vaba aja kohta ootab kogu Kodasema rahvas. Hinnanguliselt on läheduses paiknevas 40 majapidamises pea igas kaks last kasvamas ja ka täiskasvanud ootavad palliplatside valmimist. „On näha, et see kogukonna tunne üha kasvab. Näiteks enne seltsi loomist me praktiliselt ei tundnudki siin üksteist, aga nüüd ühise eesmärgi ja ühiste ürituste kaudu, oleme tuttavamaks saanud,“ rõõmustab Kersti. Omavaheline läbikäimine on aastaga hoomatavalt tihenenud – ühistest koristustalgutest

ja vastlate tähistamisest kuni selleni, et on tekkinud sõpruskonnadki, kes vahel koos aiapidu peavad ja teineteisele pannkooke toovad.

Loe veel

Vatsla küla teise kogukondliku rühmituse – Vatsla külaseltsiga hoitakse ka kontakti. „Aga neil on hoopis teised fookused – elektri ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamine ja teised olmeasjad. Me ju ei konkureeri teineteisega, meil on lihtsalt erinevad eesmärgid,“ nendib Kersti. Samas ollakse ühte meelt, et üritusi võiks siiski kogu külarahvale organiseerida.

Nii näiteks korraldas Kodasema kant möödunud talvel uhke Vastlapeo ja Vatsla selts jälle suvel jaanitule. “Eks see integratsioon võtab natuke aega, meie ju tulime viis aastat tagasi, ehk vaadati meid alguses natuke võõristavalt, aga näiteks lapsed küla eri otstest suhtlevad juba küll,“ teab Kadri.

Tõrvatilgad meepotis

Kuigi suures plaanis on elanikud oma kodukohaga rahul, siis murekohti leidub siiski. Välja joonistub kaks suuremat teemat – transport ja kergliiklusteed.

Täiskasvanud liiklevad reeglina autoga, aga näiteks lastel on kooliminekuga iseseisvalt üsna tegu. Koolibussid külla sisse ei sõida ja nii tuleb lapsukestel suure tee äärde omal jalal lonkida. Naiste sõnul ei olegi vaja, et buss kõikidele treppi sõidaks, et lapsed võivad täitsa vabalt jalgsigi liigelda, aga ei ole turvaline.

„Eriti talvel on hull olukord. Vatsla tee lükatakse küll kenasti puhtaks, aga kui lapsed seal pimedatel talveõhtutel koolist tulevad, siis on see ikka ohtlik küll. Ja suvel pole ka lugu parem – jalgratastel pole kusagil liikuda, teepervegi ei ole, kohe on kraav,“ on Kadri murelik.

Ebakindlust tekitab ka Paldiski maantee rekonstrueerimise plaan, mis tõotab jätta Vatsla hoopiski ligipääsuta suurele teele. “Osalesin ühel arutelul ja palusin, et tehke Vatslale mingisugunegi ligipääs, praegu sellist projektis ju ei ole. Öeldi, et küll me hiljem joonistame teile selle ühenduse. Minu teada küll selline hilisem lisamine enam võimalik ei ole,” on Kersti, kes ametipoolest igapäevaselt ehitusprojektide ja joonistega kokku puutub, hämmeldunud. Kuna külas poodi ei ole, oleks elanikel üsna mõnus viiekilomeetrine trett näiteks Tabasallu kauplusesse, aga teeääred suure maantee ääreski on kitsad ja auklikud, et rattaga naljalt minema ei kipu, lisaks liigub sealkandis palju autorekkaid. Kuna tegemist on riigimaanteedega, pole Kadri arvates ilmselt suuremat lootust, et nende palveid ka kuulda võetaks.

Olematu kaabellevi ja vägagi olemas prügilademed

Teine suurem probleemteema on kehvavõitu internetiühendus ja kaabellevi. Õhuliinidel baseeruv netiühendus ja teleripilt on küll olemas, aga katkendlik ja aeglane. „Olen suhelnud erinevate operaatoritega, aga seni on küll olnud signaal, et siiakanti ei ole plaaniski kaablit maha panna. Nüüd otsime veel alternatiivseid võimalusi,“ kinnitab Kadri.

Ka prügiga risustamise teema on tuskatekitav. Elurajoonist veidi eemal kadakate süles oleks kohalikel jõnglastel suurepärane koht aega veeta, aga paraku on oht sattuda isetekkelistele prügilatele.

Leitud on sodi rehvidest pesupangede ja klaasikildudest ravimeid täis purkideni. „Eks osa sellest võib olla tõesti aastatetagune saast, aga kui nüüd leidsime hunnikutes pamperseid, siis see peab olema küll viimaste aastate jagu,“ arvab Kersti. Naised ei usu, et keegi tuleks suure maantee pealt nimme külakesse oma jäätmeid maha poetama, et eks see keegi ikka oma külaelanikest olema peab.

Mõru meelt tekitab kohalikele ka üks bemari-mehest liiklushuligaan, kes hoolimata 30 km tunnis lubavast sõidukiirusest päevast päeva läbi külakese 70-ga läbi uhab. „Siin on ju väike küla, lapsed teevad oma esimesi rattasõite, koerad-kassidki uitavad teeservadel, aga inimene ei saa aru,“ on Kersti nõutu. Hoolimatu autojuhiga on ka püütud sel teemal suhelda, aga vastuseks on mühatatud midagi lainel, et eks hoidke siis oma lapsed-loomad kodus. Ei aita ei jutt, lamavad politseinikud ega lootus inimlikult vastutustundlikule käitumisele.

“Aga muidu on mõnus kant elamiseks, ega me ära ei kipu küll,” võtab Kadri positiivse noodiga jutu elu-olust Kodasemas kokku. Kogukond muutub üha aktiivsemaks, eesmärgid vaja ellu viia ja unistus, et Kodasemast saaks Lindgreni raamatust teada Bullerby küla sarnane õdus-õnnelik lapsepõlvemaa nooremale põlvkonnale, on üsna reaalne.

____________________________

Külaseltsi ja külaelanike tegemistega saab veebilehe www.kodasema.ee kaudu end kursis hoida. Kodasema tee ääres elavad Hüüru küla elanikud, kes soovivad anda oma panust elukeskkonna arendamisse, on oodatud külaseltsiga liituma. Selleks tuleb saata kiri aadressil juhatus@kodasema.ee

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare