Kodulookonverents käsitles omavalituste teemat

Märjamaa VIII kodulookonverents toimus traditsiooniliselt Eesti Vabariigi aastapäeval ning tavakohaselt pärast tänupalvust kirikus ja pärgade asetamist kirikuvärava-monumendi juures.

Et mullu möödus 20 aastat Märjamaa vallale ja alevile omavalitsusstaatuse andmisest ning tänavu möödub 10 aastat Märjamaa nn suurvalla moodustamisest, oli seekord konverentsi teemaks kohalik omavalitsus.

Kella 11-ks kogunesid Märjamaa rahvamajja koduloohuvilised, ca 70 inimest, enamuses raudvara, kes osaleb sellel üritusel aastast aastasse. Peale tassi kohvi ja sooja pirukat suunduti kinosaali ettekandeid kuulama.

Konverentsi juhatas valla avalike suhete nõunik Aet Reinhold. Algatuseks tervitas osalejaid vallavolikogu esimees Villu Karu, kes soovis inimestele kaasamõtlemist omavalitsemise, haldusreformi ja riigi arengute teemal.

Konverentsi teemad olid jagatud kahte blokki: päeva esimesel poolel räägiti kohaliku omavalitsusest tsaariajal, peale lõunapausi lähiajaloost ja tulevikust.

Kolme doktori ettekanded

Esimene ettekandja, Märjamaa koduloohuvilistele vana tuttav, ajaloodoktor Liivi Aarma andis ajaloolise tagasivaate Eesti valdade tekkimisele ja kujunemisele XIX sajandil. Ta rääkis vallakohtute ja mõisavaldade tekke-arengu aluseks olnud õigusaktidest - kuidas need toimima oleksid pidanud ja kuidas tegelikult asi välja kukkus - ühe tollase perekonna näitel.

Selgus, et kuigi vallakohtud ja vallad moodustati varasemate seadustega, siis mõisatest eraldiseisvatest valdadest saab rääkida alates 1866. aastast.

Teine ettekandja, meditsiinidoktor Jaak Uibu, kes pidi rääkima Vigala mõisa eraõigusest, selle tähtsusest minevikus ja tänapäeval, oli kahjuks haigestunud. Ettekanne siiski kuulmata ei jäänud: hr Uibu oli saatnud oma ettekande konverentsi juhatajale, kes selle ette luges.

Juba pärisorjuse ajal oli edumeelse mõtteviisiga mõisnikke. Mõned panid oma korraldused seadusena paberile. Vigala eraõigus on teadaolevatest meieni säilinud dokumentidest vanim.

Järgnenud vaheajal oli võimalik külastada Ly-galeriis väljapandud näitust Rapla-Virtsu kitsarööpmelisest raudteest „Kui see rong veel Virtsus käis..." ja osta koduloolisi trükiseid. Kinosaalis näidati suurel ekraanil mullu suvel kokkupandud pildimaterjali „ Valgu sovhoos 50".

Kolmas, peaettekandja oli majandusgeograafiadoktor Sulev Mäeltsemees, kelle ettekande teemaks oli kohalik omavalitsus taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, selle senine areng ja tulevikusuunad.

Tema väga põhjalikust ja huvitavast ettekandest jäi kõlama mõte, et Eesti Vabariik ja selle tulevik ei sõltu mitte mõnest poliitikust või erakonnast, vaid eelkõige kohalikust omavalitsusest. Seda mõisteti esimese vabariigi ajal, kuid kahjuks ei taheta mõista tänapäeval. Ei räägita kohaliku omavalitsuse rollist Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel, ei soovita toimivat kodanikuühiskonda, haldusreformi nime all tegeletakse üksnes ebaolulise aspekti - valla piiridega.
______________________________________________

Meie kandi valdadest

Viimase ettekande tegi allakirjutanu. Ettekanne andis ülevaate Märjamaa piirkonnas (Märjamaa rajooni/suurvalla alad) asunud valdade arenguteest: mõisate ajast, läbi esimese Eesti Vabariigi ja nõukogude aja 2002. aastani välja. Et nõukogude ajal oli külanõukogude tähtsus asjade käigule pea olematu, siis oli nimetatud perioodil paralleelselt vaatluse all ka ühismajandite teke ja areng kuni põllumajandusreformini.

Tuleb välja, et läbi ajaloo, kõik see 145 aastat, on kohalikus omavalitsuses toiminud pidev moodustamine ja likvideerimine, liitmine ja lahutamine. Tekitas poleemikat fakt, et kunagi suurtele haldusüksustele nime andnud kohti nagu Alaküla, Kalju, Vaikna, ei teata ega leita enam õieti kaardiltki üles.

Kõikidele ettekandjatele esitati küsimusi ja peale ettekandeid oli võimalik ise sõna võtta. Seda võimalust kasutas Sipa mees Vello Luhtaru, kes meenutas Loodna vallale omavalitsusstaatuse saamist ja põllumajandusreformi Teenuse kolhoosis.

Märjamaa VIII kodulookonverents lõppes tänamisega - kõik ettekandjad said kingituseks Märjamaa mehe Harri Jõgisalu mälestusteraamatu II osa koos autori autogrammiga. Vallavanem Eero Plamus lõpetas tänamise lootusega, et umbes 5 tundi vähem kui aasta pärast kohtutakse juba järgmisel konverentsil.

Tõnu Mesila