Kodulookonverents käsitles teedevõrku ja postiajalugu
Tänavune konverents võttis vaatluse alla teedevõrgu ja posti ajaloo muinasajast esimese Eesti aja lõpuni. Seekordse konverentsi eripära oli, et kõik ettekanded olid välisesinejatelt, kuigi Pärnu- Jaagupi meest Sergei Seelandit saab vaid poolenisti selleks lugeda. Kuigi korraldajad „kartsid", et seekord võib kuulajaid tulla tavalisest rohkem (nii V. Praust kui ka E. Viigipuu olid üritust reklaaminud sotsiaalmeediavõrgustikus oma listide kaudu), siis ilusast ilmast hoolimata kogunes rahvamaja kinosaali tavapäraselt üle 80 huvilise (registreerituid 70), kelle hulgas oli kaugemalt rahvast rohkem.
Konverentsi juhtis Jürgen Kusmin, algatuseks tervitas koosolijaid vallavolikogu esimees Villu Karu.
Teedevõrk kui asustuse tugiluustik
Konverentsi avapaugu, ebatraditsiooniliselt pika (pea 1,5 tundi), kuid äärmiselt huvitava ja intrigeeriva, tegi erialalt küberneetik ja arvutimees Valdo Praust, kes toimetab Eesti mõisate portaali www.mois.ee. Ta on kirjutanud kümmekond mõisateteemalist raamatut ja on Eestimaale mõisate uurimisega mitu tiiru peale teinud.
Valdo Prausti ettekande teema oli „Märjamaa ümbruse ja Läänemaa muinas- ja keskaegne teedevõrk asustuse tugiluustikuna".
Mõisad, samuti kirikud ja kõrtsid rajati ikka tähtsamate teede äärde ja ristumiskohtadesse.
Kui tänapäeval see nii ei ole, siis ajal, kui need hooned rajati, kindlasti oli nii. Siit oli loogiline järeldus, et muistne ja keskaegne teedevõrk oli tänasest tunduvalt erinev.
Nii on V. Praust asustuse paiknemisest, pinnavormidest, olemasolevatest vanadest ürikutest ja kaartidest lähtuvalt rekonstrueerinud võimaliku tollase tähtsamate teede võrgu ja pannud kokku teooria selle arengust. Tõsiasi on, et arhiivid väga vanast ajast on hävinud või säilinud kas väga lünklikult või laialipillatult erakogude vahel.
Prausti teooriaga saab üldisemalt tutvuda Maanteemuuseumi aastaraamatus, ent Märjamaa ümbruskonna ja Läänemaad hõlmav käsitlus oli esinejal valminud eraldi just selleks konverentsiks.
V. Praust avaldas ka arvamust Märjamaa nime tekke ja kiriku püstitamise põhjuste kohta jne. Ettekanne oli arvutimehele kohaselt väga heal tasemel illustreeritud erinevate kaartide ja arvutiefektidega.
Konverentsi teine ettekanne oli Sergei Seelandilt, kes andis väga detailiderohkelt ülevaate postijaamade võrgu kujunemisest, arenemisest ja lõpust ning tsaariaegsest postikorraldusest Märjamaa kandis. Seda ettekannet on võimalik peagi lugeda valla kodulehelt.
Raamat Märjamaa lahingust
Kella ühe paiku, kui oleks tulnud kaamerad kätte haarata ja pressifotograafide algatusel Eesti elust pilte teha, oli konverentsi vaheaeg. Sai maitsta kohvi, mekkida pirukaid, vaadata pilte ja Sillaotsa muuseumi eksponaate ning soetada trükiseid müügil olevatest koduloolistest raamatutest.
Erilist elevust kohaliku rahva seas tekitas endise Mõraste mehe Hans Põldoja koostatud ja oma kulu-kirjadega välja antud ning äsja ilmavalgust näinud raamat Märjamaa lahingust. Kõik autori poolt kaasa võetud eksemplarid leidsid konverentsi lõpuks uue omaniku.
Põhjalikult postiteemal
Pärast vaheaega sai sõna Hiiumaa mees Elmo Viigipuu, kes filateelia- ja postiasjanduse huvilisena andis väga põhjaliku ülevaate postikorralduse arengust XX sajandil. Kuulajad said teada, mis vahe on postkontoril, postijaoskonnal ja -agentuuril, mis on postitalu jne.
Näiteks maaposti korralduse eesmärgiks oli, et lähim kirjavõi postitalu peaks olema mitte kaugemal kui 2 km ja agentuur mitte kaugemal kui 4 km (Eestimaal kokku 120 kontorit, 600 agentuuri ja 3000 kirja- või postitalu).
See saavutati ja neist põhimõtetest peeti kinni. Nii kujuneski läbi aegade parim postikorraldus just EW ajal.
Kartograaf üllatas
Konverentsi neljas esineja oli kartograaf Tõnu Raid, keda Velise- kandi rahvast väga hästi teab. Tema andis ülevaate teedevõrgu kaartidest. Üks teadaolevalt vanimaid ja tõsiselt võetavaid kaarte pärineb aastast 1792, siis olid mitmed erineva headusega XIX sajandist ja muidugi vene kolmeverstaline 1900.aasta seisuga.
Et ettekanne liiga lühikeseks ei jääks, tegi T. Raid üllatava teemapöörde. Väites, et viimasel ajal huvitavad teda kohanimede päritolu ja kujunemine, esitas ta konverentsil esialgset Taani hindamisraamatu põhjal nimetatud kolmeverstalise kaardi alusel omakoostatud kaarti oletatava taanlaste ristikäigu kohta 1219- 1220. Nimelt ristisid taanlased seitsme kuu jooksul enneolematu pakase tingimustes kogu Põhja-Eesti külahaaval. Kaardi koostamisel on kerkinud mitmeid vastuseta küsimusi, kuid iseenesest oli see teooria väga huvitav.
Väljaspool konverentsi ametlikku päevakorda andis J. Kusmin sõna Hans Põldojale oma (selleks hetkeks siin mahamüüdud) raamatu tutvustamiseks. Soovijatel on edaspidi võimalus tutvuda trükisega Rapla ja Märjamaa raamatukogus.
Nii oligi tänavune kodulookonverents kodulooks saanud.
Nii esinejad kui ka kuulajad jäid päevaga rahule, juba on tulnud toimunule positiivset tagasisidet.
