Kodulugu: Jakob Peerna lugu


Kodulugu: Jakob Peerna lugu
Päevaleht/Pressifoto, Pille-Riin Pregel

Kõigepealt tuleb ära õiendada selle nimeka kiriku- ja koolimehe nime küsimus. Tema ristinimi oli Jaak Peerna (mõnes hingeloendis ka Pirna), mis on saadud tema sünnitalu nime järgi. Kui ta aga asus tööle Rannu Püha Martini kiriku köstrina, ei sobinud see matsi nimi mitte ja see saksastati Jakobiks, perenimes aga asendati üks e saksapäraselt h-tähega ja nii sai temast Jakob Pehrna. Mõnes kirjandusallikas on talle omistatud ka perenime Pärna, aga see võib tuleneda teisest seigast, millest allpool. Kirikukirjas ja mõisaloendites elas ja suri ta Peerna või Pehrnana.

Tema juured on Viljandimaal Vana-Tänassilmas. Tema isa Tõnis Peerna oli sündinud 19. veebruaril 1803. a. (v.k.j.) Tihase talu sulase Jüri ja Mari peresse. Tõnis kosis endale kaasaks Peerna talu peretütre Rõõda (ka Gret) ja perenimede panekul sai tema perenimeks Peerna. Jaak Peerna sündis 1. novembri 1829. a. (v.k.j.). 1833. a. kolis pere Rannu kihelkonda Valguta mõisasse, kus elati Lapetukme külas Lõve talus. 1839. a. suri Rõõt ja juba samal aastal abiellus Tõnis Kadriga, kelle kosis samuti oma sünnikohast Vana-Tänassilmast. Teisest abielust sündinud poeg Johann oli hilisema Rannu vallavanema Theodor Peerna vanaisa. Johanni vend Hans oli aga praeguste rannulaste Endla Sonni ja Hilja Peerna n.m.t. vanaisa. Teisest abielust sündinud tütar Mari abiellus Hirvo koolmeistri Jaan Tobberiga, aga sellest juba mõni teine kord.

Alghariduse sai Jaak tõenäoliselt Lapetukme koolis. Alates 1856. aastast õppis ta Valgas Zimse seminaris, kus tema klassikaaslasteks olid teine Rannu poiss Johannes Eglon ja Carl Robert Jakobson. Lähedane tutvus viimasega sai ilmselt otsustavaks ka tema pereelule. Tema elu kohta vahepealsetel aastatel puuduvad andmed, kuid 1865. aastal saab temast Rannu kiriku köster ja kihelkonnakooli koolmeister.

1866. aastal abiellus Jakob Peerna Carl Robert Jakobsoni õe Natalie Augustega (1843 - 1915). Järgmisel aastal sündis peresse tütar Marta. 10 a. hiljem, 1877. a. sündis poeg Herbert. Ja siis algas selle perekonna traagika. Poeg Herbert suri 1878. a. mais peaajupõletikku. Kuu aega hiljem, 20. juunil 1878. a. suri Jakob Peerna kopsuhaigusse. Sama aasta detsembris sündisid Jakobi lesel kaksikud poisid - Nikolai ja Elmar.

Natalie Auguste õppis Tartus taani käsitööõpetaja A. Klausson-Caasi juures, täiendas end Soomes ja asutas Tallinnas esimese eesti naiskäsitöökooli ja oli selle juhataja. Arendas õpilastes isamaalisust, õpetas valmistama ja kandma rahvarõivaid. Avaldas käsitööõpiku. 1882. aastal abiellus ta Jakob Johansoniga, kes oli sündinud Uderna mõisas samuti Jaaguna, kuid kuna vallasema oli õigeusklik, venestati Jaagu nimi Jakoviks, hiljem eestipäraselt Jakob. Abiellumisel Natalie Augustega lisandus tema perenimele naise eestipärane perenimi Pärna. Ka Jakob Peerna lapsed said perenimeks Pärna. Küllap siit tulenebki Jakob Peernale sama nime omistamine.

1885. a. sulges Natalie Johanson-Pärna majandusraskuste tõttu käsitöökooli Tallinnas ja läks Peterburgi. Ta suri 1915. a. Volossovos Peterburi kubermangus.

Jakob Peerna tütar Marta Pärna lõpetas Tallinna Kõrgema Tütarlastekooli ja temast sai nimekas pedagoog, kirjanik, tõlkija. Töötas koduõpetajana Vjatkas, Bakuus ja Ukrainas. Aastatel 1903 - 1908 töötas Tsarskoje Selos E.S. Levitskaja ühisreaalgümnaasiumis algul õpetajana ja siis abijuhatajana. 1908. a. kutsuti Valga tütarlaste gümnaasiumi juhatajaks. Kui 1919. aastal avati Valgas Eesti Gümnaasium, määrati esimesel õppenõukogu koosolekul Rahvahariduse Seltsi esimehe Ernst Enno (Rannu kihelkonna juurtega haritlane ja kirjanik) eesistumisel segakooli juhatajaks Marta Pärna. Peagi lahutati kool eraldi tütarlaste ja poeglaste gümnaasiumideks ja Marta Pärnast sai tütarlastegümnaasiumi juhataja. Ta töötas sellel kohal kuni 1932. aastani, mil kaks gümnaasiumi taas liideti. Lisaks pedagoogitööle on ta tõlkinud eesti keelde kirjandusklassikat, s.h. Romain Rollandi, Rudyard Kiplingi ja Fjodor Dostojevski teoseid.

Marta Pärna suri Tartus 1939. aastal.

Jakob Peerna poeg Nikolai Pärna oli arstiteadlane, füsioloog, meditsiinidoktor. Ta lõpetas 1902. a. Peterburi ülikooli ja 1908. a. Sõjaväemeditsiiniakadeemia. Osales arstina I maailmasõjas. Aastast 1917 töötas Peterburi Ülikoolis, alates 1919. aastast professorina. Sai tuntuks biorütmide avastajana. Raskete töötingimuste tõttu haigestus kopsupõletikku ja seejärel tuberkuloosi. Suri 1923. a. Petrogradis.

Loe veel

Nikolai Pärna kaksikvend Elmar õppis koos vennaga Peterburi ülikoolis ja lõpetas hiljem 1910. a. Peterburi mäeinstituudi. Teinud geoloogilist uurimistööd Eestis Viru rannikul ja Uuralites. Avaldanud rea geoloogilisi uurimistöid. Suri 1916. a. Soomes Mustamäe sanatooriumis südamehaigusse.

Selline on väärika koolimehe ja tema väärikate järglaste lugu.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare